Viimane nädal

Viimane nädal möödus üsna rahulikult. Sain elektriautoga ise sõita, üsna vaikne tegelane ja pidur on algul harjumatu. Mõni arusaamatuserror tekkis ka, aga mitte minupoolt. Nimelt vahetasime autol rehvid ära ja siis kui lõpetasin rataste njuutomvõtmega ülekäimise avastasin, et pagasnikus on rattad. Tuli välja, et nendele oli vaja hoopis uued rehvid peale panna, kuid töökäsul polnud kirjas midagi selle kohta, ehk kokku saime teha 1 rehvivahetuse asemel 3.

Viimasel päeval kolleegis nagu "avanesid" rohkem ning tegid rohkem juttu minuga. Lahkumisse suhtuti suht rahulikult ning ülemuselt sain natuke krõbisevat kah, mis tuli meeldiva üllatusena.

Igapäev olen sõitnud mööda ühest punasest cabrio 2008a mustangist, mis viimastel päevadel on asendunud kollase 2019a cabrio mustangiga. Ilmselt omanik vahetas uuema vastu.

See ei ole mustang, vaid camaro ss

Lahkusime rongiga samamoodi nagu tulime. Metroo, millega lennujaama sõitsime läks enne lõpppeatust kaheks ning me pidime rongi etteotsa kolima, muidu oleks sõitnud kuskile mujale tagumise otsaga. Helsingisse lennul sain akna juures lõpuks istuda ja see oli väga väärt seda.

Nägin pärsi palju lennukeid õhus, Gotlandi ja hämaruses Tallinnat, kahjuks istusin teisel pool ja ei näinud päikeseloojangut. Maandumisel tekkis mul mingi valu paremasse põskkoopa piirkonda ja jäi alles ka peale maandumist, kuid mitte nii hullult kui laskudes. Helsingi lennujaamas esmaabipunkti ega midagi sarnast ei olnud meie üllatuseks ja ainuke koht kust natuke abi võis saad aoli apteek või siis pakuti 112 helistada. Tartusse lennuga ei olnud midagi tunda, võimalik, et see lennuk ei lendanud nii kõrgelt või laskus aeglasemalt. Maapeal läks mu auto ilusti käima peale 35 päeva seismist ja saingi lõpuks koju.

Neljas&viies nädal

Neljandal nädalal olime samas korteris, kus kolmanda nädala lõpus. Esimesed kolm päeva värvisin iga päev uksi. Ühe päevaga jõudis värvida 3 ust.
Neljapäeval alustasime firmast. Pakkisime autod ja sõitsime välja. Jõudsime tühja korterisse, mis oli kujundatud ratastooliga inimesele. Ukselingid ja kõik muu selline oli hästi madalal. Pakkisime toa kilesse ja alustasime tööd. Seinte värvimine. Elutoa saime värvitud, suundusime kööki. Enne seda passisime ja ootasime, kuna oli vaja teist värvi. Mul oli mõlemas toas värvida alumised ääred jms.. radika tagused, torude ümbrused. Kuid kuna olen täiega aeglane ja Patrick on sitaks kiire, siis ei jõudnud ma oma tegemisega lõpule, kui tema juba ootas minu järel. Köögi üle võõpamise järel oli selle päevaga kõik.
Reedel sõidutati meid palju autoga. Ikka väga lärmakas on, kui kaks sakslast, üks ühel pool minust- teine teisel pool, lobisevad ja veel hommikul!!! Töödega alustasime tööstuspiirkonnas, kus värvisime üle ühe büroohoone toa. Sealt edasi sõitsime läbi müügipunktist, kus osteti seda teist värvi. Edasi sõideti taas ratastooli- inimese korterisse, kus eelnevalt olime värvinud seinu. Värvisime uuesti üle elutoa, mille olime eelnevalt tavalise värviga juba värvinud. Selle värvi erinevus seisnes selles, et kuna korteri eelneval elanikul oli pidevalt suits suus, värvusid seinad kollaseks. Kuid tavaline värv ei suuda seda kollasust katta, jääb läbi kumama. Siis on selleks loodus spetsiaalne värv, mida saab sellistel puhkudel kasutada. Kuna reede on lühem, siis rohkem tööd ei tehtud.

Viimase nädala esmaspäeval oli Patrick haige, ning ma sain tööd teha koos Martinaga. Alustasime firmast, ehk panime laadungi autosse ja sõitsime välja. Kohaks oli üks korter, kus vajas vahetamist tapeet. Sain viimaks näha ja proovida saksa kurikuulsat, igal pool kasutusel puitkiud tapeeti. Tassisime koos kogu mandi viiendale? korrusele. Kaks jõujumbut naist, nagu me olime. Liimimasina üles viimisel tilkus masinasse jäänud liim vaikselt välja ja Martina oleks trepil pea, et uperkuuti lennanud. Õnneks seda ei juhtunud, kuna olin ta selja taga ja sain tuge pakkuda. Igatahes, see päev sain tapeeti masinaga liimida ja sain ka teada, kuidas seda tapeeti pannakse. Kuna sellele läheb peale mõnusalt paks värv, siis oluline on selle panekul vaid, et kortse ja õhumulle ei jääks. Kasutasime seekord ka tapeedi harja ja pahtlilabidaga eemaldati üleliigsed tapeedi osad lae all ja põranda äärest rebides. Päev läks väga kiiresti ja Martinaga oli väga tore koos töötada. Kuigi ta inglise keelt ei osanud, kasutasime suhtluseks kehakeelt, loogikat ja abimeest google translate'i.
Teisipäeval visati Martina korterist välja, kui Patrick kohale jõudis. Olin jäänud see päev ka haigeks. Kas saunatamisest või siis eelneva päeva soojast ilmast ja väheste riiete kombinatsioonist. Igatahes, hea ei olnud olla. Ülesandeks oli esiku võõpamine. Jõudsin vist värvida ka ühe ukse, kuid päris täpselt ei mäleta.
Kolmapäeval värvisin samas korteris uksi, kolm tükki jõuab ühte päeva mahutada. Sitaks külm oli, kuna võõpasin välisust ja tuuletõmme oli päris korralik.
Neljapäev, viiiimane tööpäev. Alustasime firmast. Viisin tänutäheks kõigile kaneelirulle, mis ei tulnud päris nii ideaalsed välja, nagu plaanisin. Süüa kõlbasid, seega oki! Naasesime tööga ratastooli korterisse. Täna sai värvida uksi. Aga mitte tavalisi, vaid liuguksi! Rööbas asus laes. Ega midagi keerulist polnudki, mõnda kohta oli vaid raske pintulkaga lähedale saada, siis ei jäänud muud üle, kui lihtsalt natuke värgigi sinna alasse mökerdada ja voila! Päeva keskel saabus Daniel ja viis meid kohvile. Peale väikest tõmblemist leidsime ikka koha, kus sai ka soja "piima". Tegelt oli see kaera oma, nagu ma nägin. Istusime väljas ja rääkisime. Ehk nemad rääkisid ja ma vaatasin maju ja inimesi. Paarile küsimusele vastasin läbi tõlgi, Patricku. Naasesime töökohta ja jätsime Danieliga hüvasti. Rullid olevat ka smechtinud gut. Mu tööga jäädi väga rahule ja selle üle on mul ainult hea meel. Kollektiiv oli väga positiivne ja ajaga hakkasid nad mulle väga meeldima. Väga hää mulje :)
Reede tööl ei käinud, kuna rongi pileti kehtivus lõppes.
Hannoveri soovitan minna suvel, kuna siis on kõik puud lehtes ja tõenäoliselt on seal väga ilus. Kuid muud peale puude, põõsaste ja lillede vaatamise ma seal soovitada ei oska.

Viimane, viies

Esmaspäeva hommikul hakkasime Heikoga keldrit värvima. Seekord õnneks siiski pritsiga, sest elektrijuhtmeid ja muid olluseid ei ole veel üles pandud. Siis aga otsustas masin jupsi hakata, pritsis värvi mulksudena, mitte ühtlase joana. Õppisin ühe nipi- kallasime värvi sisse naket, et siis pole vaja kruntida.  Läksin siis hoopis oma reedel pooleli jäänud tööd tegema. Naketatud sain, siis tegin oma pritsi ilusti puhtaks. Jörg aga tuli "tegid juba puhtaks jah...no sul on seda kohe jälle vaja". No selge, trepikojas oli ka vaja seinad ja laed naketada. Kui sellega ka lõpetand olin ja uuesti pritsi puhastasin, tuli ülemus. Ja kuna mul midagi muud teha ei olnud, siis tema soovitas poistele, et nad laseks mul ka tapeetida. FINALLY!!! Ja kujutad ette jah, täitsa oskabki tapeetida ja täitsa titi-miti värk. Ja siis ma Heiko käest küsisin, et miks neil siin kõik korterid on sama tapeediga ja valged. Siis võttis teda ennast ka mõtlema, et kõik on valge, et tal endal ka kodus. Näitasin siis oma suuretoa pilti ka, et natuke värvi on alati tore. Ja siis, kae imet- mõni rull mustriga tapeeti ja mõni rull natuke värvilisemat tapeeti ootab ka veel panemist.
Teisipäeva hommikul mehed tegid enne tööd väljas veel suitsu, ma tassisin ajaviiteks asjad sisse. Siis nad tõmbasid oma pahtlipritsi käima. Jörg vaatab mulle otsa "Mhh, järgmine korter tahab tapeetimist, tead ju küll kuidas käib". Ja nii me terve päeva kolmekesi tapeetisime. Kaks korterit on täielikult valmis, üks veidi poolik. Päeva lõpetuseks Heiko ikka kiitis ka, et tublisti olin teinud ;)
Kolmapäeval tapeetisime lõpuni veel ühe pooleli oleva korteri. Seejärel kolisime edasi järgmisses. Seal oli vaja lagi lihvida- esimene korter, kus ei tapeeditud lage, vaid pahteldati ja läheb värvi alla. Sinna tuleb ka värvilist tapeeti. Peale lõunat alustasime uuesti tapeetimisega. Esimene 125 m sai väga kiiresti otsa. Vedasin teise rulli ka kohale, ütlesin, et see on viimane. Jörg nagu ei tahtnud mind hästi uskuda- sest tapeetimist vajas ikka veel päris hulk seinu. Käisid nad siis veel kahekesi otsimas, et ehk ma ei pannud tähele, aga ei midagi. Järskuhakkasid nad hoopis asju autosse tassima ja tuli välja, et neljapäeval oleme me kuskil mujal, aga nad veel ei tea, kas ma nendega kaasa lähen.
Neljapäeva hommikul sõitsime veel kahe teise tüübiga maja fassaadi krohvima. Neil käib asi nii kiiresti, et ma ei mahtunud kuskile vahelegi, et natuke proovida. Aga siis jõudsime ühe nurgani, kus Heiko ütles, et tee see ise ära- seal sain rahulikult omaette harjutada kuniks tunnetuse kätte sain. Edasi juba läks vähe libedamalt. Poisid ikka üritavad mind ära rääkida, et ma siia jääks, et võin kohe esmaspäeval tööga alustada. :)
Reede hommikul ütles tunne mu sees, et pane rohkem riideid selga, nii igaks juhuks. Seekord mu kõhutunne mind ei petnud. Mind saadeti õue maja soklit mingi spets mördiga värvima- väljas oli 3 kraadi (tegelik tunnetus 0). Sõrmed olid külmast kanged, varbad külmetasid, tuul oli läbi lõikav ja tagatipuks pidin ennast kahe müüri vahele pressima, et sokkel tehtud saaks. Aga õnneks kui valmis sain, siis olid nad mu tööga rahul.

Põlvede alla anti tükk penoplasti, et põlved ikka alles jääks.
Mahtusin sinna kahe seina vahele täpselt ära. 

Kui lõpuks tuppa soojenema sain, siis otsiti mulle tööd. Küll tegin akna raame liimist puhtaks ja lõikasin akna äärest tapeeti, mis liiga kaugele oli jäänud. Siis aga sain lõpuks 10 cm pahtlilabida ja parandasime Heikoga laes auke. Ja läbi ta saigi- ülemus ütles, et kolleegid olid minu tööga rahul, kõik läks suurepäraselt ja et neil oli hea meel. Tänasin, ütlesin, et õppisin paljut ja oli väga tore. Autosse istudes andsin Jörgile ja Heikole tänuks šokolaadid- mõlemal silmad üllatusest suured :) Iga pidu saab üks kord otsa...Nüüd veel pesu pesta, asjad pakkida, tuba koristada ja adjöö Deutchland und wilkommen Heim!

Nädal 4

Uuel nädalal uue hooga. Esmaspäeval jätkasin värvimisega. Kuna mõnda tuppa tapeeti ei tule, siis pidi neid tube värvima kaks korda. Kui korra arvasin, et äkki saab värvimisega ühelepoole, siis eksisin rängalt.
Ülejäänud nädal mõõduski värvides. Kaks teist meest paigaldavad tapeeti, mida mul ei ole lastud veel panna. Arvestades seda kvaliteeti kuidas nad panevad seda, siis ei tohiks see kellegile probleeme valmistada.

Kuna oli üsna igav nädal siis suurt midagi rääkida ei olegi. Tahaks loota, et viimane nädal saab äkki midagi muud ka peale värvimise teha. 

Nädalavahetus läks ka üsna rahulikult, kuna suurtes linnad lähiümbruses on juba käidud , siis tuli leida midagi põnevat Nienburgis. Laupäeval oli linnas suur laat mis on ka selle linna aasta tippsündmusi vist. Õhtupoole sai ka natuke oldud seal ja sai proovitud ka mõnda mängu. Pühapäev läksime proovisime ka kohaliku spa ära. Muidu oli täitsa asjalik koht, aga nagu arvata oli, siis saun jättis ikka natuke soovida. Aga parem kui mitte midagi. 

Eelviimane nädal

Here we go again....
Esmaspäeval taaskord ootas Hannoveri sõit. Lõpetasin ühe keldri kruntimise ja siis alustasime teise keldri värvimisega. Õnneks tegime seda kolmekesi koos. Kui see valmis sai, siis läksin Jörgi juurde, et mis edasi "Valmis jah? Tead mis see tähendab?" Ise vaikselt naerdes- "Teine kelder vaja teha?". Rohkem sõnu polnud vaja, korjasin oma kodinad kokku ja põrutasin teise keldrisse.
Teisipäeval ikka sama jama, aga mingil hetkel selgus, et vaja kõrgete radikate tagused ära värvida. Igas korteris oli üks-kaks radikat. Ning tee viis tagasi keldrisse.
Kolmapäeval ikka algas tööpäev varakult, kuid sõitsime hoopis mingisse väiksesse linnakesse, vaja oli autode varjualuste puidust talad ära värvida. Teisel varjualusel oli vaja ka katta tagumine sein värviga (tegemist oli puiduimitatsiooniga laudadega, millel ühel pool oli kummine/plastikune viimistlus ja teisel pool nagu saepurune presslaud). Aga kuna värvi oli liiga vähe, siis pakkisime asjad juba kella kahe paiku kokku. Töödejuhataja ütles telefonis, et noh, minge siis koju. Istusime autosse, kõik õnnest säramas. Ja siis helises telefon- ülemus helistas, ei ei, mingit koju minekut ei ole, minge hoopis teisele objektile, mis pole teist väga kaugel. Vähemalt sõitsime kodule lähemale. Kohale jõudsime, siis pandi mind maja ümbrust makroflexi tükkidest ja sodist koristama. Tagatipuks läks tükk penoplasti silma, kraapis ikka korralikult.

Varjualuse talad ja lagi

Neljapäevaks tellisime värvi juurde, veel 12,5 liitrit. Ja siis mingil hetkel tuli välja, et tuleb värvida veel ka panipaigas samasugused talad ja lagi ja sein ka veel takkaotsa. No selle jaoks meil küll värvi piisavalt polnud. Siis hakkas veega lahjendamine. Lõpuks oli värv nii vedel, et voolas nende laudade vahelt läbi. Ma juba enne aimasin, et nii vedel värv, et ei saa olla, et midagi nihu ei lähe. Läksin maja taha kontrollima ja hakkasin puhastama. Õnneks sain õigel ajal jaole. Kuid kui me seda panipaika värvisime, oli värv veel vedelam, käisin pidevalt kontrollimas, Järg seal veel seletas, et "värvida tuleb nii, et ei jookse" aga pärast ikka neil endil ka terve sein oli vahelt läbi jooksnud. Siis küürisime seda. Ka too päev lõpetasime kella kahest, sest värv sai otsa. Vahepeal selgus, et kui värv otsa saab, siis tuleb too tüüp, kes mind eelmine päev koristama pani, seda sinna lõpetama- siis otsustasin koe, et kõige nõmedamad kohad jäävad tegemata, las siis karma olla b*tch ;)
Reedel saime endale Nienburgis uue objekti- samuti üks uusehitus, taaskord kolm korrust, 8 korterit pluss kelder. Mina siis valmistasin poistele tapeetimiseks ruume ette- lasin pahtlilabidaga nurgad ja seinad üle, et suuremad lahtised tükid maha saaks, katsin aknad kilega ja naketasin pritsiga. Hommikusöögipausi aeg tuli loomulikult, nagu alati, kaup- tapeedid, liimid, pahtlit. Tarisime siis neid tuppa. Ja esimene kord, kui selle rauhfaseri asemel on erinevate numbritega tapeedid- eks siis pasitab, palju see mustri erinevus ka on.

Erinevate numbritega tapeedid, huvitav huvitav

Laupäeval tegin suuremat sorti tiiru kohalikul kevadlaadal. Ilm oli super ilus, õhtul käisime ööelu ka kaemas- aga valikus olid purjus 13aastased ja purjus 50aastased. Aga kõigil paistis lõbus olema- karusellid ja atraktsioonid olid rahvast täis. Ühes restorani/baari naiste vetsus oli aga plakat, mis meil veel ei ole vist väga ellu jõudnud tulla. "Kas Luisa on siin?" Kui oled halval kohtingul või keegi sind ahistab või mida iganes, siis võid minna baarmeni juurde ja küsida "Kas Luisa on siin?" ja baari meeskond aitab sind delikaatselt situatsioonist välja.

Luisa on siin!

Pühapäeva hommik see eest oli väga vaikne kui me spaasse sulistama läksime, et oma kanged lihased veidi pehmemaks saada. Meie õnneks on nädalavahetustel super ilm olnud- täna lausa oli 21 kraadi. ;)

Järgnevad 2 nädalat

Viimase 2 nädala jooksul pole väga midagi huvitavat toimunud. Tööpäevad nagu ikka 8st 5ni. Tööülesanded suhteliselt tavalised: ostueelsed ettevalmistused ja lisavarustuse paigaldus - nagu kärukonks, hooldus ja lihtsamad abitööd, mis pole otseselt autoremondiga seotud.
Nägin kuidas ZOE-l akusid vahetatakse:

Paljude teiste kolleegide ja töötajatega olen rohkem suhtlema hakkanud ja saksa keelt ka pidevalt arendada. See reede-laupäev on esinduses rehvivahetushooaeg, kliendid tulevad jooksvalt sisse ja vahetatakse rattad ära. Ratastel rehvid varasemalt juba vahetatud või on eelmise aasta omad ehk siis 1le autole on ette nähtud 20 min ratastevahetuseks, aga kuna see toimub paaristööna ja mulle paarilist pole määratud siis sain mina varem täna töölt koju.
Nädalavahetustel käin rattaga ümbruskonda avastamas.

Kolmas nädal

Esmaspäeval sain jälle Cristianiga, kellega olin ka alguses, minna koos tööle. Temaga on natuke lihtsam kuna ta on firmas ainuke kes inglise keelt räägib. Uus objekt on üsna kaugel, umbes 40min sõitu. Objektiks uus lasteaed, mille tegemiseks on aega 6nädalat, aga kuna kinu aeg saab siin varem otsa, siis arvatavasti olen lõpuni välja seal. Esmaspäev mõõdus kruntides. Kuna objekt on kaugel siis nüüsest peab firmas olema 6:20 ehk 25min varem.

Teisipäev kruntisime samuti ja kuna tööd on palju siis läksime seekord kolmekesi. Kuna esimesed kaks nädalat töötasin enamasti väljas, siis jube hea on lõpuks siseruumides olla, kus põrandaküte töötab ja saab särgiga olla. Õnneks anti meile ka värviprits, millega üks sai tööd teha. Kahjuks lagunes see poole päevaga ära ja tuli firmasse tagasi viia.

Kolmapäeval kruntisime samuti, saime firmast ka uue pritsi millega töö sujus kordades kiiremini.

Neljapäeval oli veel kruntimist. Sain endale ruumid kus oli vaja laed ka värvida ja kus oli maru palju torusi. Terve päev nokitsemist ja saingi kolm tuba tehtud. Päeva lõpuks sain ka 10min midagi muud teha. Sain krohvida betoon lae vuuke, aga kuna segu palju ei olnud, siis sain teha kaks vuuki.

Reede kruntisime samuti lõunani ja siis läksime koju ära.

Laupäeval läksime Bremeni. Kuna õhtupoole algas linnas bundesliga mäng ja jalgpalli kultuur on siis võimas, siis oli rong fänne täis, laul oli üleval ja külmad õlled käisid ringi. Bremen ise oli väga ilus ja Hannover kahvatub selle kõrval. Praeguseks kõik ja loodan, et see kruntimine ka kunagi lõppeb.