pühapäev, 7. aprill 2019

Eelviimane nädal

Here we go again....
Esmaspäeval taaskord ootas Hannoveri sõit. Lõpetasin ühe keldri kruntimise ja siis alustasime teise keldri värvimisega. Õnneks tegime seda kolmekesi koos. Kui see valmis sai, siis läksin Jörgi juurde, et mis edasi "Valmis jah? Tead mis see tähendab?" Ise vaikselt naerdes- "Teine kelder vaja teha?". Rohkem sõnu polnud vaja, korjasin oma kodinad kokku ja põrutasin teise keldrisse.
Teisipäeval ikka sama jama, aga mingil hetkel selgus, et vaja kõrgete radikate tagused ära värvida. Igas korteris oli üks-kaks radikat. Ning tee viis tagasi keldrisse.
Kolmapäeval ikka algas tööpäev varakult, kuid sõitsime hoopis mingisse väiksesse linnakesse, vaja oli autode varjualuste puidust talad ära värvida. Teisel varjualusel oli vaja ka katta tagumine sein värviga (tegemist oli puiduimitatsiooniga laudadega, millel ühel pool oli kummine/plastikune viimistlus ja teisel pool nagu saepurune presslaud). Aga kuna värvi oli liiga vähe, siis pakkisime asjad juba kella kahe paiku kokku. Töödejuhataja ütles telefonis, et noh, minge siis koju. Istusime autosse, kõik õnnest säramas. Ja siis helises telefon- ülemus helistas, ei ei, mingit koju minekut ei ole, minge hoopis teisele objektile, mis pole teist väga kaugel. Vähemalt sõitsime kodule lähemale. Kohale jõudsime, siis pandi mind maja ümbrust makroflexi tükkidest ja sodist koristama. Tagatipuks läks tükk penoplasti silma, kraapis ikka korralikult.

Varjualuse talad ja lagi

Neljapäevaks tellisime värvi juurde, veel 12,5 liitrit. Ja siis mingil hetkel tuli välja, et tuleb värvida veel ka panipaigas samasugused talad ja lagi ja sein ka veel takkaotsa. No selle jaoks meil küll värvi piisavalt polnud. Siis hakkas veega lahjendamine. Lõpuks oli värv nii vedel, et voolas nende laudade vahelt läbi. Ma juba enne aimasin, et nii vedel värv, et ei saa olla, et midagi nihu ei lähe. Läksin maja taha kontrollima ja hakkasin puhastama. Õnneks sain õigel ajal jaole. Kuid kui me seda panipaika värvisime, oli värv veel vedelam, käisin pidevalt kontrollimas, Järg seal veel seletas, et "värvida tuleb nii, et ei jookse" aga pärast ikka neil endil ka terve sein oli vahelt läbi jooksnud. Siis küürisime seda. Ka too päev lõpetasime kella kahest, sest värv sai otsa. Vahepeal selgus, et kui värv otsa saab, siis tuleb too tüüp, kes mind eelmine päev koristama pani, seda sinna lõpetama- siis otsustasin koe, et kõige nõmedamad kohad jäävad tegemata, las siis karma olla b*tch ;)
Reedel saime endale Nienburgis uue objekti- samuti üks uusehitus, taaskord kolm korrust, 8 korterit pluss kelder. Mina siis valmistasin poistele tapeetimiseks ruume ette- lasin pahtlilabidaga nurgad ja seinad üle, et suuremad lahtised tükid maha saaks, katsin aknad kilega ja naketasin pritsiga. Hommikusöögipausi aeg tuli loomulikult, nagu alati, kaup- tapeedid, liimid, pahtlit. Tarisime siis neid tuppa. Ja esimene kord, kui selle rauhfaseri asemel on erinevate numbritega tapeedid- eks siis pasitab, palju see mustri erinevus ka on.
Erinevate numbritega tapeedid, huvitav huvitav

Laupäeval tegin suuremat sorti tiiru kohalikul kevadlaadal. Ilm oli super ilus, õhtul käisime ööelu ka kaemas- aga valikus olid purjus 13aastased ja purjus 50aastased. Aga kõigil paistis lõbus olema- karusellid ja atraktsioonid olid rahvast täis. Ühes restorani/baari naiste vetsus oli aga plakat, mis meil veel ei ole vist väga ellu jõudnud tulla. "Kas Luisa on siin?" Kui oled halval kohtingul või keegi sind ahistab või mida iganes, siis võid minna baarmeni juurde ja küsida "Kas Luisa on siin?" ja baari meeskond aitab sind delikaatselt situatsioonist välja.
Luisa on siin!

Pühapäeva hommik see eest oli väga vaikne kui me spaasse sulistama läksime, et oma kanged lihased veidi pehmemaks saada. Meie õnneks on nädalavahetustel super ilm olnud- täna lausa oli 21 kraadi. ;)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar