Tartu lennujaam on ikka imearmas, ainult turvakontrollis oli väga palju juhuslikke lõhkeaine proovivõtte. (Samuti nägin esimest korda kuidas lennukile tehakse lumetõrjet- kohale sõitis veok, mida juhiti ülevalt kraana otsast ja see siis pihustas üle tiivad ja saba, et liikuvad mehhanismid ära ei külmuks)
Lend Helsingisse, väike värske hommikuamps ja juba ongi pardale minemise aeg. Hamburgi lennujaamas üritasime rongipileti masinast aru saada. Üldse ei tahtnud meiega koostööd teha. Ostsime oma pileti Hamburgi peajaama (rongi tagumine ots oli täis peatäit väljamagajaid), seal aga ootas veel keerulisem pileti ostmine. Ei suutnud kohe mitte valida, jumal teab, äkki pärast väänatakse veel trahv ka. Aga siiski ostsime lõpuks odavama pileti ja kõik läks õnneks- ainult oma nime pidime miskipärast piletile peale kirjutama. Väsimus võttis võimust, ainuke unistus oli voodist.
Nienburgis ootas meid Miechael. Laadisime endid autosse ja mõne minuti pärast juba olimegi oma "ühikas". Tegelikult on meie käsutuses terve väike maja, kus on (vist) kaks korterit. Igal ühel on oma tuba. Köök on korralikult varustatud ning keldris on olemas pesumasin ja kuivati. Ainuke asi millest puudust tunda on elutuba, kus saaks mõnusalt koos istuda ja muljetada- aga eks siis köök ajab ka asja ära.
Peale ühikareeglitega tutvumist (ei mingit alkoholi, külalised ainult kella 16-22, koristma peab kord nädalas jne) kooberdasime poodi. Jalutuskäigu kaugusel on olemas nii Lidl kui Aldi. Ikka endiselt uskumatu kuidas siin kõik nii odav saab olla- nädala söögi saime 20 euroga kätte. Pärast seda enam midagi teha ei viitsinud- tudu tuli juba enne kaheksat peale.
Teisipäeva hommikul läksime oma firmadega tutvuma. Ega midagi ju küsida ei oskagi- näidati ära riietusruum ja materjaliladu. Tööpäev algab 6:45, kell 9 on hommikusöögipaus ning 12:30 on lõuna. Tööpäev on läbi kell neli. Reedel lõppeb minu tööpäev pool 4, aga teeme vaid ühe pausi. Õhtul tegime endale järgmise päeva hommikuvõileiva ja lõunasöögi valmis, et hommikul unise peaga miskit meelest ei läheks. Miechaelil oli orgunnitud mulle ka "õpilaspilet", millega saan bussiga odavamalt sõita. Süsteemi jama on selles, et kuupilet kehtib kalendrikuu jooksul, mitte päevade arvu järgi. Ostsin siiski omale kuupileti, sest mu firma asub u 5 km linnast väljas.
Kolmapäeva hommikul oli äratus 5:20, sest hiljemalt 5:55 pean juba bussi peale tõttama. Mingil kummalisel kombel jäi buss aga hiljaks. Bussipeatusest pean veel jalgsi veidi edasi minema- tee oli teada, aga ikka suutsin pange panna. Miks minna otse kui saab ringiga?! Kohale jõudes tutvustasin ennast viisakalt, kõik vaatasid näoga, nagu neil poleks õrna aimugi, et mingi praktikant peaks tulema. Kodus olin enne vaadanud firma kodulehte, sealt jäi silma üks vanem mees, kes meenutas jõuluvana. siuke habemik ja lahkete silmadega. Kommenteerisin veel, et lahe oleks, kui temaga koos saaks tööd teha. Nii ka läks- mind pandi ühe korteri peale kahe töölisega, üks neist "jõuluvana". Pilt ei valetanud, ta ongi hästi tore ja südamlik. Muidugi siinse saksa keelega harjumine on omajagu keeruline kui oled harjunud dialektis rääkima ja sellest aru saama (Hannoveris pidid inimesed rääkima kõige õigemat ja puhtamat saksa keelt). Pean neile kogu aeg meelde tuletama, et nad veidi aeglasemalt räägiks. Kohati nad arvavad, et nad räägivad aeglaselt...
 |
| Korter nägi üpris trööstitu välja. |
Aga kui nüüd kommenteerida seda, mida sinna tapeedi alla tehakse- pahteldatud kohad näevad välja umbes sellised kui ma esimest korda koolis pahteldada üritasin. Hiljem ei ole mingit lihvimist- nake peale ja kohe tapeet seina. Aga kuna tegemist on seineksi taolise tapeetiga, siis ei paista sealt alt miskit välja. Siin kasutatakse tapeeti ka laes. See, kelle "hoole" all ma olen on nii pikk, et temal lae tapeetimiseks pole vaja mingit kõrgendust. Käpad püsti ja siuh säuh on tapeet laes.
 |
| Palju lihtsam on nii pikk olla. |
Samuti kasutatakse tapeedi liimitamiseks ja lõikamiseks masinat (tapetomat). Rull käib masinasse, olemas on anum liimi jaoks ning rullikud tõmbavad paraja koguse liimi tapeedile taha. Lauale on õige pikkus valmis märgitud, lõikamine käib masinal, kus on spetsiaalne vagu, et rulllõikur sirgelt ja kiirelt paberi läbi lõikaks.
 |
| Tapetomat E. Valmisliim on siin väga in |
Siis usaldati mulle veel tol päeval hallituse pritsimine. Ventilatsiooni puudumise tõttu olid kõik akna ümbrused ikka vägagi hallitanud. Pauside ajal ajasime jõuluvanaga juttu- ta on maalrina töötanud üle neljakümne aasta, aga et ta tahaks juba pensionile jääda, sest talle ei meeldi see meeletu kiirus, millega peab kogu aeg toime tulema.
Peale tööd laaditakse kõik vahendid ja materjalid jälle auto peale ning viiakse tagasi lattu, et siis hommikul jälle vajaminev kraam peale laadida. Koju sain juba kaastöölistega, kes ka Nienburgis elavad- samuti palus ülemus neil mind hommikul peale korjata.
Järgmisel päeval sain juba päriselt ka midagi teha. Lubati uksi lakkida (tegemist oli valge matt krundiga(vorlack)). Enne seda pidin muidugi pinnad karestama- aga oh häda, mulle pihku antud Festooli taldlihvija otsustas saba anda. Seega kuuest uksest 4 lihvisin käistsi. Ja oh seda üllatust kui tuli välja, et päris käpard ikka ei olegi. Minu kirstunaelad, uksed, said väga ilusad ja tüüp ei suutnud ära imestada, et sellist asja koolis õpetatakse. Ka minu reede möödus ustega tegeledes- ühe uksekomplekti pele kulus umbes 1,5 tundi. Aga vähemasti oli ülevaataja tlemusega rahul ning isegi kiitis mind ülemusele, et pidi paremini välja tulema kui nii mõnelgi teisel seal firmas :). Ilmselgelt oli ootus, et tuleb keegi, kes mitte midagi ei oska.
Uks enne ja pärast
Laupäeval olime kõik nii varakult üleval, et endal hakkas ka imelik. Pool 9 juba läksin linna peale laiama. Käisin ehituspoodi kaemas (hinnad on veidi paremad kui meil, ainuke asi, mis meil on odavam on töökindad:)). Tallasin läbi toidupeod ja kaltsuka ja leidsin igasuguseid huvitavaid poode. Muidugi ilm on terve nädala olnud heitlik, aga ennustus lubab järgmiseks nädalaks juba 15 kraadi. Muidu ikka on juba kevad. krookused ja nartsissid õitsevad. Samuti on forsüütiad juba õites. Ja juba on mõningatel põõsastel hiirekõrvad. Nienburg ise on väike linnake- u 32000 elanikku. Siin toodetakse nt õllepudeleid Beck's õllele. Samuti toodetakse siin mingisugust kollast materjali autorehvide valmistamiseks (Miechael ei suutnud ka paremini seletada, mis see on). Ja loomulikult spargel. Spargli hooajast jääme parasjagu ilma.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar