Esimesed 2 nädalat

Tere siis ka minupoolt. 11 Märts jõudsime lõunapaiku Nienburgi,m is minu üllatuseks on üsnagi väike linnake, kuid liiklust omajagu. Elama pandi meid ühiselamu laadsesse majja, kus igaüks sai omale toa. Minu tuba on väidetavalt kõige väiksem, aga ei nurise, sest olen harjunud veel vähemaga.
Järgneval päeval sai käidud ettevõtteid vaatamas, minu omaga oli suhteliselt lihtne ja midagi keeulist ei olnud suhteliselt lähedal ka (~1.5km) võrreldes teistega. Samal päeval sain ka ratta renditud omale. Eimene tööpäev oli kolmapäeval. Kohal pidin olema Nienburgi Renault-i esinduses kl 8. Töökaaslaseks sai mulle umbes minuvanune poiss, kes suhteliselt ainukesena valdas inglise keelt rääkida, kuid seda ka suhteliselt halval tasemel. Esimese tööna saime teha mingile Renault-ile tavapärast hooldust. Kell 9:45 on Frühstück ehk hommikusöök ja kestab 15 minutit. Peale seda saime lõpetada hoolduse ja käisime proovisõidul. Töökaaslane rääkis natukene mulle autokultuurist ja seadustest ja muust huvitavast, mis meie riikide vahel erinev on. Kell 12:15 on lõunasöögi aeg mis kestab 45 min. Kuna mul väga midagi teha tol hetkel polnud kutsus mind üks mustanahaline kaastööline kaasa endaga varuosi tooma. Ta oskas ka inglise keelt, kuid veel halvemini ja arusaamisega on tal ka vahest probleeme. Ta ise on pärit elevandiluu rannikult ja on töötanud üsna vähe aega seal firmas.
Esimene nädal oli üsnagi märg ja külm, minu tööülesanneteks on põhiliselt hooldus, uute autode müügiks ettevalmistamine

ja garantiiremont, mis on üldiselt kõige huvitavam. Näiteks neljapäeval saime võtta Renault Megane mootori maha, sest selle otsakaas ja käigukasti vahelt lekkis. Kuna uldiselt tegemist on paar aastat vanade autodega siis neil roostet pole, kuid ka kümneid aastaid vanade autodega on roosteprobleem suhteliselt olematu ja asjad tulevad lahti kergesti. Eestis üldiselt kasutatakse penetratsioonõlisid ja kuumutamist roostetanud asjadel, siin ma pole kuumuteid näinudki.

Autopilt Saksamaal on 70% 2012 või uuemad autod ja vähemalt siin linnas on suur osakaal väikestel autodel, suuri s-klassi, a8, 7-seeriat kohtab vähe, rohkem on maastureid janood ka pigem väikesed. Ja kuna tegemist on saksamaaga siis ilmselt on suuresti eelistatud kodumaised margid, kuid on ka palju prantsusmaa ja inglismaa masinaid. Volvosid näeb näiteks harva. Väga suur osa autodest umbes 20% on cabriod ehk ilma katuseta autod. Võrreldes Eestiga on see väga suur osa.

90ndate autosid näeb tänavatel väga vähe. Ainuke e34 mida ma 2 nädala jooksul näinud olen:

Samas mu töökaaslane sõidab ise sellisega:

Laupäeval käisin ka linnapeal ja linanst väljas ringi vaatamas, rahvast oli suht vähe linnapeal. Avastasin ka mingisuguse sõjaväe poolt mahajäetud koha kus oli metsa sees vallide vahele mingisugused ehitised rajatud.

Suutsin ka oma ratta sadula ära lõhkuda, aga sain uue ratta.

Teisel nädalal on palju ilusamad ilmad olnud. Neljapäeval tuli sellele Renault Meganele käigukasti tihendid ja sai mootori tagasi sisse tõsta lõpuks. Siis kui mootor sees tuli välja, et ikkagi peaks kogu kliimatoru ära vahetama garantii käigus, sest nippel lekkis. Aga mina pidin toru kinni keerama, kuigi keegi teine keeras ta lahti ja ilmselt sain ma vales mõõdus poldi, sest see juba alguses ei tahtnud sisse minna ja mootori tagant seda teha oli väga kitsas. Küsisin mitu korda veel üle, kas see õige polt ja sain jaatava vastuse. Polt läks sisse väga tihkelt ja raskelt ilmselt vale keermesammuga ja paar keeret enne kui toru kinni võttis murdus pea ära. Eelnevalt oli õli sisse valatud mootorisse ja otsakaane vahelt tilkus seda välja. Ehk siis reedel tuli uuesti mootor välja võtta, et tegeleda selle kliimatoruga ja uuesti otsakaas tihendada. 10 minutit enne kl 17 auto sõitis garaažist välja. Kliimatoruga oli õnneks lihtne, sest see liide kuhu ma kinni keerasin seda tuli tulemüüri seest eraldi välja ja sai tikkpolt asemele pandud.

Loodan et saan ka elektriautoga tegeleda selle praktika jooksul.