Nädal nr 3

Esmaspäeva hommikul oli taaskord varajane äratus. Hannoveri jõudes polnud Jörg päris kindel, mis ma tegema peask, aga siis avastas et üks keldri box on värvimata- seekord isegi anti kätte suur rull.
Kui see valmis ai, siis selgus, et meil on seal samas kõrval veel üks objekt. Samasuguse planeeringuga kortermaja. Mind saadeti sinna kergkrohviga laevuuke täitma. Too maja on soe ja mõnus, seal on suured gaasipuhurid, ei pea nagu kubujuss olema kogu aeg. Tüübid ise jäid külma majja tapeetima.
Teisipäeval saadeti Heiko hoopis kuskile mujale ja meiega tuli Freddy. Hommikul esimese asjana käisime loomaias mingit parandust tegemas- tapeedi ülemise ääre ja lae vahel oli vahe, mis tahtis värvimist. Õnneks seda sai ainult üks korraga teha ma vahtisin niisama. Edasi olime Freddyga kahekesi ja tegime terve päeva seal veel lae vuuke. Mulle hullult meeldivad nende redelid. Palju praktilisem- saad katsiratsi üle ronida, hea tasakaalu hoida ja oma ämbri saad riputada konksu külge, ei pea kogu aeg üles alla käima. Koju aga jõudsime alles poole seitsme paiku, sest kõik teed olid umbes. Autobahn ei liikunud üldse, siis keerasime kuskile väiksema tee peale, seal oli ka kõik foorist foorini umbes.
Kolmapäeval kolis taas keldrisse, aga seal oli hea ja soe, ainult et nina hakkas jubedasti jooksma. Õhtul autosse istudes siis nutsin, sest muudmoodi ei saanud kuidagi selle ninasügelemise ja jooksmisega olla. Koju jõudes oli hirmus halb olla, põrutasin apteeki- sain kõike nii palavikule, ninale kui köhale. Ja apteeker oli nii armas, andis koduteele kaks pakki salfakaid ka kaasa, et see on ainuke asi, mis tilkuva nina vastu aitab. Terve keha tulitas terve öö otsa, aga hommikul ikka tõelise eestlasena otsustasin tööle minna.

Stiilinäide keldri laest.

Silmad olid jumala pahupidi, see tund aega ma lihtsalt tiksusin bussis. Töö edenes tasapisi- pidin radikate tagused valgega värvima, et saaks need omale kohale tagasi tõsta ja tapeetimiseks valmis olla. Lõuna aeg võtsin oma rohud, sundisin ühe õuna kõrist alla ja kolisin keldrisse. Poisid lõuna lõpuks teatasid, et pane homme soojalt riidesse, homme lähme õue tööle. MIDAAA?!?!?! Siis oleks küll tahtnud maha kärvata- niigi kõik kohad valutasid ja mõte, et veel väljas peab töötama, esmaspäevaks olen surnud. Keldris kobistasin imevaikselt, liigutused olid õiged aga aeglased. Õnneks nad ei sundinud mind väga takka kaa too päev, ma nägin tõesti välja nagu surmavari. Kodus jäin vist juba pool 7 magama.

Fassaad, mida kratzpuziga krohvisime

Hommikul ärkasin nagu uus inimene. Muidugi sahmerdama hakates palavik veidi tõusis, aga kui rohud mõjuma hakkasid, siis ei olnud elul häda midagi. Õnneks oli ilm päikeseline ja soe ja väga mõnus oli väljas olla. Esimeseks läksime kellegi maja külge krohvima. Aga kuna keegi ei olnud enne öelnud, et mida me täpselt tegema peame, siis minu kellud olid kõik Hannoveris keldris. Jörg siis leidis oma kastist mingisugused enam vähem tööriistad, et sain ka fassaadi teha. Ja siis juhtus midagi imearmsat- tuli üks tööriietes tüüp, tõi meiel kohvi ja vett. Polnud kolm nädalat korralikku kohvi joonud, ainult lahustuvat lörri. Nii mõnus oli seal sooja päikese käes istuda ja nautida. Kui seinad tehtud said, koristasime oma laga kokku ja läksime järgmisele uusehitusele. Pidime armeerima garaažiboksi nurgad ja akna ääred. See viimane usaldati mulle.

Armeeritud aknaava

Ise oli jõle uhke ja rahul kui ilusti ma hakkama sain. Kui edasi pidime terved seinad väljast katma, siis ma ei jõudnud algul kuidagi nendega tempot pidada- üks tegi ülevalt, teine tuli alt järgi ja ma ei mahtunud kuhugi. Aga siis Järg ikka käskis Heikol ka mulle ruumi teha. Lõpuks, kui me Jörgiga kahekesi tegime, siis juba olin liigutuse käppa saanud ja edenes kiirelt. Aga reede õhtut ootasid kõik pikisilmi. Viimane pool tundi kõik tegid vaid nägu, et teevad tööd :)

EinzA paista olema siin populaarne bränd.

Laupäeval põrutasime Bremenisse. Vanalinn on tõeliselt ilus ning ka ilm soosis meid. Jalutasime ringi, istusime vanalinnas ja vaatasime ilma ja inimesi. Puhtjuhsulikult leidsime Paavo Järvi käejäljed ühe kaubamaja passaažist.

Aga ega Bremenis ei saa ju käia nii, et sa ei kae üle ka moosekantide kuju :)

Siis edasi läksime parki, kus oli kõiksugu loomi- paabulinde, sigu, lambaid, kitsi, laamasid, kukki ja kanu. Ja kuna Bremenis samal päeval toimus Bundesliga mäng, siis rongijaam oli kiivrites ja kumminuiadega politseinike täis, et ohjeldada masse, kes rongidele lähevad.