Nädal kaks

Esmaspäeval saadeti mind tööle uue tüübiga. Pidin hakkama aknaid akrüülima kui Steffan tuli, et tal on mu abi vaja. Hakkasime seinu ja lagesid värvima- pritsiga. Tema läks pritsiga ees ja mina tulin rulliga järgi, et tulemus jääks ühtlane ja ilus.

Kuna ma pole kunagi lagesid värvinud, siis algul rulli selle paksu värvikorra peal liikuma saada oli üpris pingutust nõudev. Kuid asi sai käppa päris kiirelt. Ühe toa lagede ja seinte värvimiseks kulus meil võib olla kõige rohkem pool tundi.
Kui olime otsaga köögi jõudnud, siis lubati ka mul pritsiga proovida värvi kanda. Ei midagi keerulist- vaja vaid tähele panna, et pritsi juga oleks peale kandes umbes poole võrra kattev juba peale kantud värviga. (Ehk saate aru mis mõtlen). 

Pritsi pump käis otse värvipotti. Pott peab kogu aeg
olema poolenisti täis, et voolik õhku täis ei läheks. 

Peale seda sain oma akende akrüülimisega edasi tegeleda. Panna teibid, kanda akrüül ja ideeliselt kohe ka värv peale kanda. Aga ma entusiastina kakkusin kohe teibi maha, et akrüül kuivada saaks, aga ei- panin uue teibi ja kohe pakult värvi peale. Eelnevalt juba nägin, kuidas värvi paksult peale kandmine tekitab värvi kuivades pragusid, mis on super inetud. Kui küsisin, et kas värvime üks v kaks korda siis selle peale vastati, et kui panna piisavalt paksult ja kasutada ainult valget, siis ühest korrast on küll. Värvi peale kandmine käbi siin ka otse potist, rull on supermärg ja lörts-lörts käib paksult seina. Värvi konsistents tundub ka kuidagi paksem olema. 

Pärast lõunat pidin üle käima kõik lagede ääred ja panema värvi tapeedipaanide vahele, mis olid liiga laiali. Ning kui mõni tapeedi äär kuskilt lahti lõi, siis ei muud midagi kui värvi vahele ja seina kinni. No tore tore. Taaskord oli inetu vaadata lae ääres paksu värvikihti mis kuivades mõranes. Käisin ja lappisin siis veidi neid ka. samal ajal tüüp lakkis valgega kõik uksed. 

Teisipäeval pidin karestama kõik radikate torud ja need siis radiaatori värviga üle värvima, ise ta värvis radikaid. Seekord õnneks tuli ikka kaks kihti värvi panna, sest värv on nii vedel, et esimene kiht ei katnud suurt midagi ära. Ja valmis see korter saigi. 

Aa, ja vahepeal, kui ma neid tapeedi vahesid täitsin hakkas väiksest rullist tlema mingit kahtlast pruuniakt värvi. Mõtlesin, et ehkon kasutatud enne mingisuguse helepruni värvimiseks. Läksin rulli pesema. aga tegelikult oli probleem selles, et kui rullid ära pestakse, siis varre otsast neid ära ei võeta. Rulli sisu ja vars oli roostes ja sealt vahelt hakkas roostest vett seina peale valguma. Pesin ja loputasin päris pikalt, et saada natukenegi paremaks, kuid kasu suurt midagi polnud. Muud ei jäänud üle kui panna paksemalt värvi ja mitte väga kõvast peale vajutada. Ise mõtlesin, et ma täpselt mäletan kui Tiina ütles, et ärge jätke rulle varre otsa, läheb rooste- noh, nüüd siis on teada ka mis edasi juhtub kui rooste juba käes on. 

Selline üleni valge ta saigi, nagu siin paistavad enamus kortereid olema. 

Edasi läksime järgmisele objektile. Üllatus üllatus, järgmine korter. Sama teema. ainus vahe, et enamuses tubades jäeti tapeeti lagedesse alles. Minu ülesandeks oli vannitoa lae puhtaks tegemine.
Kätte anti prits, et vett lasta ning lagi kiiremini puhtaks tuleks. Kuna köögis olid ees poola krohvijad, siis seal ma tol päeval ei saanud lage paljaks kiskuda. Aga no need poolakad. Suitsetasid toas, kinnise aknaga ning kui ma läksin autost asju üles vedama, jätsin korteri ukse lahti- ja kus siis kukkusid prõõkama. Üks kurva lendas teise järel. Tuli ja lõugas kõigi peale, et see uks peab kinni olema. (Ilmselt oli neil enne olnud probleem sellega, et nad toas suitsetavad ja hais koridori levib jne).

Üks meie meestest pahteldas, kaks tükki hakkasid tubadesse tapeeti panema. Mind sellega loomulikult ei usaldatud. Ja siis mingil hetkel neil polnud mulle midagi teha anda. Istusin ja vahtisin niisama, jube kurb hakkas juba. Aga siis tuli Steffan, et tulgu ma parandagu laes ära augud, mis on tapeedi maha tõmbamisega tekkinud.
Kolmapäeval viidi mind tgasi sinna samasse korterisse, aga kuna olin jälle uue onkeliga ja ta pidi teisel objektil minema tapeetimist lõpetama, siis jättis ta mind köögi lage tegema. Lõpetasin parasjagu selleks ajaks kui ta tagasi tuli. Ta siuke vanakooli mees, ei usalda mind ikka üldse, siis andis käte tangid ja näpitsad ja käskis vannitoas seintest tüübleid välja kiskuda. Vahva. Enamus tööbleid välja ei tulnud, siis pidin need sissepoole lükkama. Vajalik oli see selleks, et plaadid saaks üle lakkida. 

Kuid siis õpetas onkel mulle, kuidas tapeedimasinast tapeeti välja mõõta, lõigata ja mida tähel panna. Sain neile päris hulga paane ette valmistada ja voltida. Ta ilmselt oleks lubanud mul ka mõne paani seina panna, aga ma, rumal, enne küsisin, et kas võin hakata lagede ääri ja tubade nurkasid akrüülima. Seda ta lubas teha- "aga vaata, et ilusti õhukeselt". Käis ikka paar korda kontrollimas "nooo, väga hea, lase edasi". Siis mingil hetkel tulid kaks tüüpi veel, tapeetimine läks täie hooga käima. /Vahepeal sain terve loengu sllest, kuidas tapeetida. Sama värk ikka)

Neljapäeval pidin aga juba kell 5:30 autot ootama, sest mind saadeti objektile Hannoveri. Muidugi jälle kahe uue tüübiga, jälle algab enesetõestamine. Tegemist uusehitusega. Kortermaja. Kõrval on teine uus maja veel, kus käib kiire töö. Aga no ikka maru külm ja niiske oli seal sees, ning too päev oli õues palju mõnusam, aga polnud mul aega seal õues vahtida (vahel mõtlen ka, et peaks vist suitsetama hakkama, et siis saab ka pause teha ja õues soojas olla, sest iga kord kui ma midagi otsima läksin v vaja oli, olid tüübid õues suitsetamas). Mulle anti siis ülesandeks kõik seinad terves majas üle käia pahtlilabidaga, et saaks ära suured lahtised tükid, ning siis pidin põranda äärest lõikama põranda valamiseks pandud kaitse. Selline vahuline-õhuline-kumjas-sinine asi. algul mõtlesin, et ah, kaua see mul ikka aega saab võtta. aga võta näpust- terve päeva lahmisin tööd teha, niiet higipull otsaees. Tegin päeva jooksul vähemalt 700 kükki :D. Õhtuks olin ikka päris laip. 

Töövahanditeks kiirelt kuluv nuga ja latt, mille järgi lõigata. 

Loomulikult tagasi sõites oli autobahn umbes..ööaaaggh, kõik me ju tahtsime koju. Lõpuks enne poolt kuut jõudsin koju. Aga kuna olen objektil ainuke naine ja naiste vetsu ukse võtit pole kuskilt võtta, siis meeste vetsus käia on suhteliselt ebameeldiv. Magama jäin too õhtu kuskil kaheksa ajal.

Järgmine hommik oli muidugi uni poole viiest läinud. Pool kuus korjasid nad mu peale ja uus tiir Hannoveri. Seekord pidin keldris kruntima torude ümbrusi, lagede ja seinte nurki. Appi, seal oli neid torusid ikka liiga palju kuhu vahele oli vaja saada. Peale kaheksa tundi lakke vahtimist oli kael ikka puhta pahupidi. No ja loomulikult oli autobahn umbes ja koju jõudmine võttis veel kauem aega. (Aga ma ei ole õnneks ainuke, kes õhtul kaheksast maga jääb- tüübid ise samamoodi juba kaheksast magavad)

Laupeval käisime aga Hannoveri osturetkel. (Tuleb välja, et ma tegelikult olen paar suve tagasi juba Hannoveri käinud, kuigi ise ma olin veendunud, et käisime Hamburgis). Jalutasime veidi vanalinnas, vaatasime pealt internetiprotesti, sattusime hukkunud immigrantide meeletule nimekirjale, tegime mõned turistipildid, käisime mingis ülerahvastatud kohas burksi söömas- mis oli ka nii pisike, et selle peale oleks midagi korralikku tahtnud süüa :D

Täna hommikul ärgates aga tundsin, et kõik kohad valutavad, ilmselt on külm ja niiskus kontidesse jõudnud, aga õnnkes on mul kaasa Teraflud ja üritan ennast homseks jonksu saada.