Viimane nädal

Viimane nädal möödus üsna rahulikult. Sain elektriautoga ise sõita, üsna vaikne tegelane ja pidur on algul harjumatu. Mõni arusaamatuserror tekkis ka, aga mitte minupoolt. Nimelt vahetasime autol rehvid ära ja siis kui lõpetasin rataste njuutomvõtmega ülekäimise avastasin, et pagasnikus on rattad. Tuli välja, et nendele oli vaja hoopis uued rehvid peale panna, kuid töökäsul polnud kirjas midagi selle kohta, ehk kokku saime teha 1 rehvivahetuse asemel 3.

Viimasel päeval kolleegis nagu "avanesid" rohkem ning tegid rohkem juttu minuga. Lahkumisse suhtuti suht rahulikult ning ülemuselt sain natuke krõbisevat kah, mis tuli meeldiva üllatusena.

Igapäev olen sõitnud mööda ühest punasest cabrio 2008a mustangist, mis viimastel päevadel on asendunud kollase 2019a cabrio mustangiga. Ilmselt omanik vahetas uuema vastu.

See ei ole mustang, vaid camaro ss

Lahkusime rongiga samamoodi nagu tulime. Metroo, millega lennujaama sõitsime läks enne lõpppeatust kaheks ning me pidime rongi etteotsa kolima, muidu oleks sõitnud kuskile mujale tagumise otsaga. Helsingisse lennul sain akna juures lõpuks istuda ja see oli väga väärt seda.

Nägin pärsi palju lennukeid õhus, Gotlandi ja hämaruses Tallinnat, kahjuks istusin teisel pool ja ei näinud päikeseloojangut. Maandumisel tekkis mul mingi valu paremasse põskkoopa piirkonda ja jäi alles ka peale maandumist, kuid mitte nii hullult kui laskudes. Helsingi lennujaamas esmaabipunkti ega midagi sarnast ei olnud meie üllatuseks ja ainuke koht kust natuke abi võis saad aoli apteek või siis pakuti 112 helistada. Tartusse lennuga ei olnud midagi tunda, võimalik, et see lennuk ei lendanud nii kõrgelt või laskus aeglasemalt. Maapeal läks mu auto ilusti käima peale 35 päeva seismist ja saingi lõpuks koju.

Neljas&viies nädal

Neljandal nädalal olime samas korteris, kus kolmanda nädala lõpus. Esimesed kolm päeva värvisin iga päev uksi. Ühe päevaga jõudis värvida 3 ust.
Neljapäeval alustasime firmast. Pakkisime autod ja sõitsime välja. Jõudsime tühja korterisse, mis oli kujundatud ratastooliga inimesele. Ukselingid ja kõik muu selline oli hästi madalal. Pakkisime toa kilesse ja alustasime tööd. Seinte värvimine. Elutoa saime värvitud, suundusime kööki. Enne seda passisime ja ootasime, kuna oli vaja teist värvi. Mul oli mõlemas toas värvida alumised ääred jms.. radika tagused, torude ümbrused. Kuid kuna olen täiega aeglane ja Patrick on sitaks kiire, siis ei jõudnud ma oma tegemisega lõpule, kui tema juba ootas minu järel. Köögi üle võõpamise järel oli selle päevaga kõik.
Reedel sõidutati meid palju autoga. Ikka väga lärmakas on, kui kaks sakslast, üks ühel pool minust- teine teisel pool, lobisevad ja veel hommikul!!! Töödega alustasime tööstuspiirkonnas, kus värvisime üle ühe büroohoone toa. Sealt edasi sõitsime läbi müügipunktist, kus osteti seda teist värvi. Edasi sõideti taas ratastooli- inimese korterisse, kus eelnevalt olime värvinud seinu. Värvisime uuesti üle elutoa, mille olime eelnevalt tavalise värviga juba värvinud. Selle värvi erinevus seisnes selles, et kuna korteri eelneval elanikul oli pidevalt suits suus, värvusid seinad kollaseks. Kuid tavaline värv ei suuda seda kollasust katta, jääb läbi kumama. Siis on selleks loodus spetsiaalne värv, mida saab sellistel puhkudel kasutada. Kuna reede on lühem, siis rohkem tööd ei tehtud.

Viimase nädala esmaspäeval oli Patrick haige, ning ma sain tööd teha koos Martinaga. Alustasime firmast, ehk panime laadungi autosse ja sõitsime välja. Kohaks oli üks korter, kus vajas vahetamist tapeet. Sain viimaks näha ja proovida saksa kurikuulsat, igal pool kasutusel puitkiud tapeeti. Tassisime koos kogu mandi viiendale? korrusele. Kaks jõujumbut naist, nagu me olime. Liimimasina üles viimisel tilkus masinasse jäänud liim vaikselt välja ja Martina oleks trepil pea, et uperkuuti lennanud. Õnneks seda ei juhtunud, kuna olin ta selja taga ja sain tuge pakkuda. Igatahes, see päev sain tapeeti masinaga liimida ja sain ka teada, kuidas seda tapeeti pannakse. Kuna sellele läheb peale mõnusalt paks värv, siis oluline on selle panekul vaid, et kortse ja õhumulle ei jääks. Kasutasime seekord ka tapeedi harja ja pahtlilabidaga eemaldati üleliigsed tapeedi osad lae all ja põranda äärest rebides. Päev läks väga kiiresti ja Martinaga oli väga tore koos töötada. Kuigi ta inglise keelt ei osanud, kasutasime suhtluseks kehakeelt, loogikat ja abimeest google translate'i.
Teisipäeval visati Martina korterist välja, kui Patrick kohale jõudis. Olin jäänud see päev ka haigeks. Kas saunatamisest või siis eelneva päeva soojast ilmast ja väheste riiete kombinatsioonist. Igatahes, hea ei olnud olla. Ülesandeks oli esiku võõpamine. Jõudsin vist värvida ka ühe ukse, kuid päris täpselt ei mäleta.
Kolmapäeval värvisin samas korteris uksi, kolm tükki jõuab ühte päeva mahutada. Sitaks külm oli, kuna võõpasin välisust ja tuuletõmme oli päris korralik.
Neljapäev, viiiimane tööpäev. Alustasime firmast. Viisin tänutäheks kõigile kaneelirulle, mis ei tulnud päris nii ideaalsed välja, nagu plaanisin. Süüa kõlbasid, seega oki! Naasesime tööga ratastooli korterisse. Täna sai värvida uksi. Aga mitte tavalisi, vaid liuguksi! Rööbas asus laes. Ega midagi keerulist polnudki, mõnda kohta oli vaid raske pintulkaga lähedale saada, siis ei jäänud muud üle, kui lihtsalt natuke värgigi sinna alasse mökerdada ja voila! Päeva keskel saabus Daniel ja viis meid kohvile. Peale väikest tõmblemist leidsime ikka koha, kus sai ka soja "piima". Tegelt oli see kaera oma, nagu ma nägin. Istusime väljas ja rääkisime. Ehk nemad rääkisid ja ma vaatasin maju ja inimesi. Paarile küsimusele vastasin läbi tõlgi, Patricku. Naasesime töökohta ja jätsime Danieliga hüvasti. Rullid olevat ka smechtinud gut. Mu tööga jäädi väga rahule ja selle üle on mul ainult hea meel. Kollektiiv oli väga positiivne ja ajaga hakkasid nad mulle väga meeldima. Väga hää mulje :)
Reede tööl ei käinud, kuna rongi pileti kehtivus lõppes.
Hannoveri soovitan minna suvel, kuna siis on kõik puud lehtes ja tõenäoliselt on seal väga ilus. Kuid muud peale puude, põõsaste ja lillede vaatamise ma seal soovitada ei oska.

Viimane, viies

Esmaspäeva hommikul hakkasime Heikoga keldrit värvima. Seekord õnneks siiski pritsiga, sest elektrijuhtmeid ja muid olluseid ei ole veel üles pandud. Siis aga otsustas masin jupsi hakata, pritsis värvi mulksudena, mitte ühtlase joana. Õppisin ühe nipi- kallasime värvi sisse naket, et siis pole vaja kruntida.  Läksin siis hoopis oma reedel pooleli jäänud tööd tegema. Naketatud sain, siis tegin oma pritsi ilusti puhtaks. Jörg aga tuli "tegid juba puhtaks jah...no sul on seda kohe jälle vaja". No selge, trepikojas oli ka vaja seinad ja laed naketada. Kui sellega ka lõpetand olin ja uuesti pritsi puhastasin, tuli ülemus. Ja kuna mul midagi muud teha ei olnud, siis tema soovitas poistele, et nad laseks mul ka tapeetida. FINALLY!!! Ja kujutad ette jah, täitsa oskabki tapeetida ja täitsa titi-miti värk. Ja siis ma Heiko käest küsisin, et miks neil siin kõik korterid on sama tapeediga ja valged. Siis võttis teda ennast ka mõtlema, et kõik on valge, et tal endal ka kodus. Näitasin siis oma suuretoa pilti ka, et natuke värvi on alati tore. Ja siis, kae imet- mõni rull mustriga tapeeti ja mõni rull natuke värvilisemat tapeeti ootab ka veel panemist.
Teisipäeva hommikul mehed tegid enne tööd väljas veel suitsu, ma tassisin ajaviiteks asjad sisse. Siis nad tõmbasid oma pahtlipritsi käima. Jörg vaatab mulle otsa "Mhh, järgmine korter tahab tapeetimist, tead ju küll kuidas käib". Ja nii me terve päeva kolmekesi tapeetisime. Kaks korterit on täielikult valmis, üks veidi poolik. Päeva lõpetuseks Heiko ikka kiitis ka, et tublisti olin teinud ;)
Kolmapäeval tapeetisime lõpuni veel ühe pooleli oleva korteri. Seejärel kolisime edasi järgmisses. Seal oli vaja lagi lihvida- esimene korter, kus ei tapeeditud lage, vaid pahteldati ja läheb värvi alla. Sinna tuleb ka värvilist tapeeti. Peale lõunat alustasime uuesti tapeetimisega. Esimene 125 m sai väga kiiresti otsa. Vedasin teise rulli ka kohale, ütlesin, et see on viimane. Jörg nagu ei tahtnud mind hästi uskuda- sest tapeetimist vajas ikka veel päris hulk seinu. Käisid nad siis veel kahekesi otsimas, et ehk ma ei pannud tähele, aga ei midagi. Järskuhakkasid nad hoopis asju autosse tassima ja tuli välja, et neljapäeval oleme me kuskil mujal, aga nad veel ei tea, kas ma nendega kaasa lähen.
Neljapäeva hommikul sõitsime veel kahe teise tüübiga maja fassaadi krohvima. Neil käib asi nii kiiresti, et ma ei mahtunud kuskile vahelegi, et natuke proovida. Aga siis jõudsime ühe nurgani, kus Heiko ütles, et tee see ise ära- seal sain rahulikult omaette harjutada kuniks tunnetuse kätte sain. Edasi juba läks vähe libedamalt. Poisid ikka üritavad mind ära rääkida, et ma siia jääks, et võin kohe esmaspäeval tööga alustada. :)
Reede hommikul ütles tunne mu sees, et pane rohkem riideid selga, nii igaks juhuks. Seekord mu kõhutunne mind ei petnud. Mind saadeti õue maja soklit mingi spets mördiga värvima- väljas oli 3 kraadi (tegelik tunnetus 0). Sõrmed olid külmast kanged, varbad külmetasid, tuul oli läbi lõikav ja tagatipuks pidin ennast kahe müüri vahele pressima, et sokkel tehtud saaks. Aga õnneks kui valmis sain, siis olid nad mu tööga rahul.

Põlvede alla anti tükk penoplasti, et põlved ikka alles jääks.
Mahtusin sinna kahe seina vahele täpselt ära. 

Kui lõpuks tuppa soojenema sain, siis otsiti mulle tööd. Küll tegin akna raame liimist puhtaks ja lõikasin akna äärest tapeeti, mis liiga kaugele oli jäänud. Siis aga sain lõpuks 10 cm pahtlilabida ja parandasime Heikoga laes auke. Ja läbi ta saigi- ülemus ütles, et kolleegid olid minu tööga rahul, kõik läks suurepäraselt ja et neil oli hea meel. Tänasin, ütlesin, et õppisin paljut ja oli väga tore. Autosse istudes andsin Jörgile ja Heikole tänuks šokolaadid- mõlemal silmad üllatusest suured :) Iga pidu saab üks kord otsa...Nüüd veel pesu pesta, asjad pakkida, tuba koristada ja adjöö Deutchland und wilkommen Heim!

Nädal 4

Uuel nädalal uue hooga. Esmaspäeval jätkasin värvimisega. Kuna mõnda tuppa tapeeti ei tule, siis pidi neid tube värvima kaks korda. Kui korra arvasin, et äkki saab värvimisega ühelepoole, siis eksisin rängalt.
Ülejäänud nädal mõõduski värvides. Kaks teist meest paigaldavad tapeeti, mida mul ei ole lastud veel panna. Arvestades seda kvaliteeti kuidas nad panevad seda, siis ei tohiks see kellegile probleeme valmistada.

Kuna oli üsna igav nädal siis suurt midagi rääkida ei olegi. Tahaks loota, et viimane nädal saab äkki midagi muud ka peale värvimise teha. 

Nädalavahetus läks ka üsna rahulikult, kuna suurtes linnad lähiümbruses on juba käidud , siis tuli leida midagi põnevat Nienburgis. Laupäeval oli linnas suur laat mis on ka selle linna aasta tippsündmusi vist. Õhtupoole sai ka natuke oldud seal ja sai proovitud ka mõnda mängu. Pühapäev läksime proovisime ka kohaliku spa ära. Muidu oli täitsa asjalik koht, aga nagu arvata oli, siis saun jättis ikka natuke soovida. Aga parem kui mitte midagi. 

Eelviimane nädal

Here we go again....
Esmaspäeval taaskord ootas Hannoveri sõit. Lõpetasin ühe keldri kruntimise ja siis alustasime teise keldri värvimisega. Õnneks tegime seda kolmekesi koos. Kui see valmis sai, siis läksin Jörgi juurde, et mis edasi "Valmis jah? Tead mis see tähendab?" Ise vaikselt naerdes- "Teine kelder vaja teha?". Rohkem sõnu polnud vaja, korjasin oma kodinad kokku ja põrutasin teise keldrisse.
Teisipäeval ikka sama jama, aga mingil hetkel selgus, et vaja kõrgete radikate tagused ära värvida. Igas korteris oli üks-kaks radikat. Ning tee viis tagasi keldrisse.
Kolmapäeval ikka algas tööpäev varakult, kuid sõitsime hoopis mingisse väiksesse linnakesse, vaja oli autode varjualuste puidust talad ära värvida. Teisel varjualusel oli vaja ka katta tagumine sein värviga (tegemist oli puiduimitatsiooniga laudadega, millel ühel pool oli kummine/plastikune viimistlus ja teisel pool nagu saepurune presslaud). Aga kuna värvi oli liiga vähe, siis pakkisime asjad juba kella kahe paiku kokku. Töödejuhataja ütles telefonis, et noh, minge siis koju. Istusime autosse, kõik õnnest säramas. Ja siis helises telefon- ülemus helistas, ei ei, mingit koju minekut ei ole, minge hoopis teisele objektile, mis pole teist väga kaugel. Vähemalt sõitsime kodule lähemale. Kohale jõudsime, siis pandi mind maja ümbrust makroflexi tükkidest ja sodist koristama. Tagatipuks läks tükk penoplasti silma, kraapis ikka korralikult.

Varjualuse talad ja lagi

Neljapäevaks tellisime värvi juurde, veel 12,5 liitrit. Ja siis mingil hetkel tuli välja, et tuleb värvida veel ka panipaigas samasugused talad ja lagi ja sein ka veel takkaotsa. No selle jaoks meil küll värvi piisavalt polnud. Siis hakkas veega lahjendamine. Lõpuks oli värv nii vedel, et voolas nende laudade vahelt läbi. Ma juba enne aimasin, et nii vedel värv, et ei saa olla, et midagi nihu ei lähe. Läksin maja taha kontrollima ja hakkasin puhastama. Õnneks sain õigel ajal jaole. Kuid kui me seda panipaika värvisime, oli värv veel vedelam, käisin pidevalt kontrollimas, Järg seal veel seletas, et "värvida tuleb nii, et ei jookse" aga pärast ikka neil endil ka terve sein oli vahelt läbi jooksnud. Siis küürisime seda. Ka too päev lõpetasime kella kahest, sest värv sai otsa. Vahepeal selgus, et kui värv otsa saab, siis tuleb too tüüp, kes mind eelmine päev koristama pani, seda sinna lõpetama- siis otsustasin koe, et kõige nõmedamad kohad jäävad tegemata, las siis karma olla b*tch ;)
Reedel saime endale Nienburgis uue objekti- samuti üks uusehitus, taaskord kolm korrust, 8 korterit pluss kelder. Mina siis valmistasin poistele tapeetimiseks ruume ette- lasin pahtlilabidaga nurgad ja seinad üle, et suuremad lahtised tükid maha saaks, katsin aknad kilega ja naketasin pritsiga. Hommikusöögipausi aeg tuli loomulikult, nagu alati, kaup- tapeedid, liimid, pahtlit. Tarisime siis neid tuppa. Ja esimene kord, kui selle rauhfaseri asemel on erinevate numbritega tapeedid- eks siis pasitab, palju see mustri erinevus ka on.

Erinevate numbritega tapeedid, huvitav huvitav

Laupäeval tegin suuremat sorti tiiru kohalikul kevadlaadal. Ilm oli super ilus, õhtul käisime ööelu ka kaemas- aga valikus olid purjus 13aastased ja purjus 50aastased. Aga kõigil paistis lõbus olema- karusellid ja atraktsioonid olid rahvast täis. Ühes restorani/baari naiste vetsus oli aga plakat, mis meil veel ei ole vist väga ellu jõudnud tulla. "Kas Luisa on siin?" Kui oled halval kohtingul või keegi sind ahistab või mida iganes, siis võid minna baarmeni juurde ja küsida "Kas Luisa on siin?" ja baari meeskond aitab sind delikaatselt situatsioonist välja.

Luisa on siin!

Pühapäeva hommik see eest oli väga vaikne kui me spaasse sulistama läksime, et oma kanged lihased veidi pehmemaks saada. Meie õnneks on nädalavahetustel super ilm olnud- täna lausa oli 21 kraadi. ;)

Järgnevad 2 nädalat

Viimase 2 nädala jooksul pole väga midagi huvitavat toimunud. Tööpäevad nagu ikka 8st 5ni. Tööülesanded suhteliselt tavalised: ostueelsed ettevalmistused ja lisavarustuse paigaldus - nagu kärukonks, hooldus ja lihtsamad abitööd, mis pole otseselt autoremondiga seotud.
Nägin kuidas ZOE-l akusid vahetatakse:

Paljude teiste kolleegide ja töötajatega olen rohkem suhtlema hakkanud ja saksa keelt ka pidevalt arendada. See reede-laupäev on esinduses rehvivahetushooaeg, kliendid tulevad jooksvalt sisse ja vahetatakse rattad ära. Ratastel rehvid varasemalt juba vahetatud või on eelmise aasta omad ehk siis 1le autole on ette nähtud 20 min ratastevahetuseks, aga kuna see toimub paaristööna ja mulle paarilist pole määratud siis sain mina varem täna töölt koju.
Nädalavahetustel käin rattaga ümbruskonda avastamas.

Kolmas nädal

Esmaspäeval sain jälle Cristianiga, kellega olin ka alguses, minna koos tööle. Temaga on natuke lihtsam kuna ta on firmas ainuke kes inglise keelt räägib. Uus objekt on üsna kaugel, umbes 40min sõitu. Objektiks uus lasteaed, mille tegemiseks on aega 6nädalat, aga kuna kinu aeg saab siin varem otsa, siis arvatavasti olen lõpuni välja seal. Esmaspäev mõõdus kruntides. Kuna objekt on kaugel siis nüüsest peab firmas olema 6:20 ehk 25min varem.

Teisipäev kruntisime samuti ja kuna tööd on palju siis läksime seekord kolmekesi. Kuna esimesed kaks nädalat töötasin enamasti väljas, siis jube hea on lõpuks siseruumides olla, kus põrandaküte töötab ja saab särgiga olla. Õnneks anti meile ka värviprits, millega üks sai tööd teha. Kahjuks lagunes see poole päevaga ära ja tuli firmasse tagasi viia.

Kolmapäeval kruntisime samuti, saime firmast ka uue pritsi millega töö sujus kordades kiiremini.

Neljapäeval oli veel kruntimist. Sain endale ruumid kus oli vaja laed ka värvida ja kus oli maru palju torusi. Terve päev nokitsemist ja saingi kolm tuba tehtud. Päeva lõpuks sain ka 10min midagi muud teha. Sain krohvida betoon lae vuuke, aga kuna segu palju ei olnud, siis sain teha kaks vuuki.

Reede kruntisime samuti lõunani ja siis läksime koju ära.

Laupäeval läksime Bremeni. Kuna õhtupoole algas linnas bundesliga mäng ja jalgpalli kultuur on siis võimas, siis oli rong fänne täis, laul oli üleval ja külmad õlled käisid ringi. Bremen ise oli väga ilus ja Hannover kahvatub selle kõrval. Praeguseks kõik ja loodan, et see kruntimine ka kunagi lõppeb.

Kolmas nädalake

Niisiis esmaspäeval ärkasin pool viis, kell viis 12 lahkus rong. Firmasse jõudsin 20 enne seitset. Pakkisime seitsme ajal autosse tarviliku, ning läksime tööle. Esimene koht oli ühe naise kodus, kus oli tarvis üle värvida köök ja vannituba. Katsime kõik kilega ning asusime tööle. Köögi värvimine läks väga kiiresti, kuna Patrick värvib eriti kärmelt. Vannitoas oli vaja teha natuke ka hallitustõrjet. Selleks oli kaasas mingi mustas plastpurgis sprei, sees oli mingi kloori segu. Sel ajal, kui Patrick vannituba värvis, olin köögis ja tõmbasin liistud üle. Nii kaua mul ei läinud, nii et natuke pidi ootama, kuni ta vannitoa värvimisega ühele poole saab.
Tassisime tööasjad alla, ning edasi liikusime jala. Tööasjadele tuli järgi üks teine töötaja, kes meid hommikul ja objektile viis. Jalgsi jõudsime tagasi vanadekodusse, mis oli mulle üllatuseks üpriski lähedal. Seal lõpetasime vinüül- põranda panemise, ning kuna püsse oli vaid üks sai silikooniga jändama jääda Patrick.

Teisipäev oli huvitav ja tore, kuna sain suhelda rohkem, kui tavaliselt. Kuna Patrick pidi koju elektrikut ootama jääma, siis töötasin sellel päeval koos Aaroniga. Saime viis objekti ja töö oli õues. Päev algas külmalt ja vihmaselt, ning eeldus tulevaseks päevaks oli negatiivne. Esmalt käisime ostmas materjale, mille viisime ühtedele teistele töölistele, kes ehitasid nendega lae. Edasi tulid meie objektid. Kuna õues polnud võimalik riideid vahetada, tõmbasin tööriided seljas olevate riiete peale. Kohe hakkas hea soe. Võtsime autost esemed ning liikusime maja suunas, kus ootas meid graffiti eemaldamine. Maja seinte jaoks oli kaasas värv, mis on sarnane maja värviga, ning värvisime selle osa seinast üle. Kuna seinad olid kuupide kujuga, siis üle tuli värvida see kuup, kus peal oli graffiti. Klaaside, uste ja metall pindade jaoks oli sprei, mis haises jubedalt ja kõrvetas silmi. Panin pähe maski aga silmade jaoks polnud midagi kaasas. Päev oli vahva, kuna sai liikuda ühest kohast teise ja huvitavaid sodindusi seintelt maha pesta. Sain teada ka, et Hannoveris on graffitiga päris palju probleeme, mistõttu majade omanikud lasevad professionaalidel joonistada spreiga majadele pilte, kuna neid enamasti üle ei sodita.

Kolmapäeval pakkisime hunniku asju autosse, ning suundusime kesklinna piirkonnast päris kaugele. Töö ootas ühes paljuliikmelise pere korteris, mis oli väga suur. Alustasime köögist, kus võtsime seinalt maha vana tapeeti. Osa võtsime käsitsi maha. Auruti asemel oli meil veega segatud mingi kemikaal, mida sai spreida kanistrist seinale. Paari kihi spreitamisega tuli tapeet kergelt maha. Päev oli väga väsitav.

Neljapäevaks oli köök valmis tapeetimiseks. Seina läks fliistapeet otse rullist. Pea, et kõik lõikamine toimus seinal, loodi ei kasutatud ja tapeedi silumiseks olid käed. Tapeetimine oli samuti väga väsitav, aga tulemusega jäin rahule.

Reede oli lühike päev. Kiletasin samas korteris dušširuumi, ning siis eemaldasime tapeedi, seekord ka laest. Samuti värvisin üle dušširuumi eesruumi valgeks.

Nädal nr 3

Esmaspäeva hommikul oli taaskord varajane äratus. Hannoveri jõudes polnud Jörg päris kindel, mis ma tegema peask, aga siis avastas et üks keldri box on värvimata- seekord isegi anti kätte suur rull.
Kui see valmis ai, siis selgus, et meil on seal samas kõrval veel üks objekt. Samasuguse planeeringuga kortermaja. Mind saadeti sinna kergkrohviga laevuuke täitma. Too maja on soe ja mõnus, seal on suured gaasipuhurid, ei pea nagu kubujuss olema kogu aeg. Tüübid ise jäid külma majja tapeetima.
Teisipäeval saadeti Heiko hoopis kuskile mujale ja meiega tuli Freddy. Hommikul esimese asjana käisime loomaias mingit parandust tegemas- tapeedi ülemise ääre ja lae vahel oli vahe, mis tahtis värvimist. Õnneks seda sai ainult üks korraga teha ma vahtisin niisama. Edasi olime Freddyga kahekesi ja tegime terve päeva seal veel lae vuuke. Mulle hullult meeldivad nende redelid. Palju praktilisem- saad katsiratsi üle ronida, hea tasakaalu hoida ja oma ämbri saad riputada konksu külge, ei pea kogu aeg üles alla käima. Koju aga jõudsime alles poole seitsme paiku, sest kõik teed olid umbes. Autobahn ei liikunud üldse, siis keerasime kuskile väiksema tee peale, seal oli ka kõik foorist foorini umbes.
Kolmapäeval kolis taas keldrisse, aga seal oli hea ja soe, ainult et nina hakkas jubedasti jooksma. Õhtul autosse istudes siis nutsin, sest muudmoodi ei saanud kuidagi selle ninasügelemise ja jooksmisega olla. Koju jõudes oli hirmus halb olla, põrutasin apteeki- sain kõike nii palavikule, ninale kui köhale. Ja apteeker oli nii armas, andis koduteele kaks pakki salfakaid ka kaasa, et see on ainuke asi, mis tilkuva nina vastu aitab. Terve keha tulitas terve öö otsa, aga hommikul ikka tõelise eestlasena otsustasin tööle minna.

Stiilinäide keldri laest.

Silmad olid jumala pahupidi, see tund aega ma lihtsalt tiksusin bussis. Töö edenes tasapisi- pidin radikate tagused valgega värvima, et saaks need omale kohale tagasi tõsta ja tapeetimiseks valmis olla. Lõuna aeg võtsin oma rohud, sundisin ühe õuna kõrist alla ja kolisin keldrisse. Poisid lõuna lõpuks teatasid, et pane homme soojalt riidesse, homme lähme õue tööle. MIDAAA?!?!?! Siis oleks küll tahtnud maha kärvata- niigi kõik kohad valutasid ja mõte, et veel väljas peab töötama, esmaspäevaks olen surnud. Keldris kobistasin imevaikselt, liigutused olid õiged aga aeglased. Õnneks nad ei sundinud mind väga takka kaa too päev, ma nägin tõesti välja nagu surmavari. Kodus jäin vist juba pool 7 magama.

Fassaad, mida kratzpuziga krohvisime

Hommikul ärkasin nagu uus inimene. Muidugi sahmerdama hakates palavik veidi tõusis, aga kui rohud mõjuma hakkasid, siis ei olnud elul häda midagi. Õnneks oli ilm päikeseline ja soe ja väga mõnus oli väljas olla. Esimeseks läksime kellegi maja külge krohvima. Aga kuna keegi ei olnud enne öelnud, et mida me täpselt tegema peame, siis minu kellud olid kõik Hannoveris keldris. Jörg siis leidis oma kastist mingisugused enam vähem tööriistad, et sain ka fassaadi teha. Ja siis juhtus midagi imearmsat- tuli üks tööriietes tüüp, tõi meiel kohvi ja vett. Polnud kolm nädalat korralikku kohvi joonud, ainult lahustuvat lörri. Nii mõnus oli seal sooja päikese käes istuda ja nautida. Kui seinad tehtud said, koristasime oma laga kokku ja läksime järgmisele uusehitusele. Pidime armeerima garaažiboksi nurgad ja akna ääred. See viimane usaldati mulle.

Armeeritud aknaava

Ise oli jõle uhke ja rahul kui ilusti ma hakkama sain. Kui edasi pidime terved seinad väljast katma, siis ma ei jõudnud algul kuidagi nendega tempot pidada- üks tegi ülevalt, teine tuli alt järgi ja ma ei mahtunud kuhugi. Aga siis Järg ikka käskis Heikol ka mulle ruumi teha. Lõpuks, kui me Jörgiga kahekesi tegime, siis juba olin liigutuse käppa saanud ja edenes kiirelt. Aga reede õhtut ootasid kõik pikisilmi. Viimane pool tundi kõik tegid vaid nägu, et teevad tööd :)

EinzA paista olema siin populaarne bränd.

Laupäeval põrutasime Bremenisse. Vanalinn on tõeliselt ilus ning ka ilm soosis meid. Jalutasime ringi, istusime vanalinnas ja vaatasime ilma ja inimesi. Puhtjuhsulikult leidsime Paavo Järvi käejäljed ühe kaubamaja passaažist.

Aga ega Bremenis ei saa ju käia nii, et sa ei kae üle ka moosekantide kuju :)

Siis edasi läksime parki, kus oli kõiksugu loomi- paabulinde, sigu, lambaid, kitsi, laamasid, kukki ja kanu. Ja kuna Bremenis samal päeval toimus Bundesliga mäng, siis rongijaam oli kiivrites ja kumminuiadega politseinike täis, et ohjeldada masse, kes rongidele lähevad.

Teine nädal

Hei hei kõik lugejad. Teine nädal läbi ja endiselt elus.
Nädal algas sealt kus eelmine pooleli jäi. Esmaspäev ja teisipäev värvisime seda sama maja. Teisipäeval saime lõuna aegu valmis ja saime päevaga varem õhtusse.
Kolmapäeval saadeti mind juba uue juhendajaga. Läksime firma lähedale korterisse põrandat panema. Paigaldasime ka vinüülparketti, mida vist pannakse siin enamus korteritesse. Ülemus küll ütles, et juhendaja oskab ka inglise keelt, kuid ei tulnud sealt ühtegi sõna millest ma oleks aru saanud. Õnneks suutsime kätega asjad selgeks teha ja kahe päevaga saime põranda pandud. Alguses sain muidugi selliseid töid mida juhendaja ise teha ei viitsind, kuid lõpuks hakkasin asju endale võtma, et saaks ka kidagi teha. Põrand jäi küll ilus kuid need liistud mis sinna pandud sai, ei olnud kuidagimoodi ilusti seal.

Kuna ülemused said vist aru, et sisetöödel kinu kasutamine on puhtalt talendi raiskamine, siis saadeti kinfld reedeks uuesti välja. Läksime kolmekesi maja värvima, aga kuna seal ei olnud enam palju teha siis saime natukene enne lõunat valmis.

Laupäeval käisime Hannoveris. Midagi väga erilist seal ei olnud, poode oli küll palju, aga palju sa ikka jõuad osta sealt. Midagi sai ikkagi ostetud, sest muidu oleks olnud maru mannetu Hannoveri  sõita. Jalutasime natuke linnas ringi ja läksime koju tagasi.Pühapäeval sai ilusa ilmaga natuke Nienburgi avastatud ja ega rohkem midagi.

Uute kohtumisteni. Teie Kaidor.

Nädal kaks

Esmaspäeval saadeti mind tööle uue tüübiga. Pidin hakkama aknaid akrüülima kui Steffan tuli, et tal on mu abi vaja. Hakkasime seinu ja lagesid värvima- pritsiga. Tema läks pritsiga ees ja mina tulin rulliga järgi, et tulemus jääks ühtlane ja ilus.

Kuna ma pole kunagi lagesid värvinud, siis algul rulli selle paksu värvikorra peal liikuma saada oli üpris pingutust nõudev. Kuid asi sai käppa päris kiirelt. Ühe toa lagede ja seinte värvimiseks kulus meil võib olla kõige rohkem pool tundi.
Kui olime otsaga köögi jõudnud, siis lubati ka mul pritsiga proovida värvi kanda. Ei midagi keerulist- vaja vaid tähele panna, et pritsi juga oleks peale kandes umbes poole võrra kattev juba peale kantud värviga. (Ehk saate aru mis mõtlen). 

Pritsi pump käis otse värvipotti. Pott peab kogu aeg
olema poolenisti täis, et voolik õhku täis ei läheks. 

Peale seda sain oma akende akrüülimisega edasi tegeleda. Panna teibid, kanda akrüül ja ideeliselt kohe ka värv peale kanda. Aga ma entusiastina kakkusin kohe teibi maha, et akrüül kuivada saaks, aga ei- panin uue teibi ja kohe pakult värvi peale. Eelnevalt juba nägin, kuidas värvi paksult peale kandmine tekitab värvi kuivades pragusid, mis on super inetud. Kui küsisin, et kas värvime üks v kaks korda siis selle peale vastati, et kui panna piisavalt paksult ja kasutada ainult valget, siis ühest korrast on küll. Värvi peale kandmine käbi siin ka otse potist, rull on supermärg ja lörts-lörts käib paksult seina. Värvi konsistents tundub ka kuidagi paksem olema. 

Pärast lõunat pidin üle käima kõik lagede ääred ja panema värvi tapeedipaanide vahele, mis olid liiga laiali. Ning kui mõni tapeedi äär kuskilt lahti lõi, siis ei muud midagi kui värvi vahele ja seina kinni. No tore tore. Taaskord oli inetu vaadata lae ääres paksu värvikihti mis kuivades mõranes. Käisin ja lappisin siis veidi neid ka. samal ajal tüüp lakkis valgega kõik uksed. 

Teisipäeval pidin karestama kõik radikate torud ja need siis radiaatori värviga üle värvima, ise ta värvis radikaid. Seekord õnneks tuli ikka kaks kihti värvi panna, sest värv on nii vedel, et esimene kiht ei katnud suurt midagi ära. Ja valmis see korter saigi. 

Aa, ja vahepeal, kui ma neid tapeedi vahesid täitsin hakkas väiksest rullist tlema mingit kahtlast pruuniakt värvi. Mõtlesin, et ehkon kasutatud enne mingisuguse helepruni värvimiseks. Läksin rulli pesema. aga tegelikult oli probleem selles, et kui rullid ära pestakse, siis varre otsast neid ära ei võeta. Rulli sisu ja vars oli roostes ja sealt vahelt hakkas roostest vett seina peale valguma. Pesin ja loputasin päris pikalt, et saada natukenegi paremaks, kuid kasu suurt midagi polnud. Muud ei jäänud üle kui panna paksemalt värvi ja mitte väga kõvast peale vajutada. Ise mõtlesin, et ma täpselt mäletan kui Tiina ütles, et ärge jätke rulle varre otsa, läheb rooste- noh, nüüd siis on teada ka mis edasi juhtub kui rooste juba käes on. 

Selline üleni valge ta saigi, nagu siin paistavad enamus kortereid olema. 

Edasi läksime järgmisele objektile. Üllatus üllatus, järgmine korter. Sama teema. ainus vahe, et enamuses tubades jäeti tapeeti lagedesse alles. Minu ülesandeks oli vannitoa lae puhtaks tegemine.
Kätte anti prits, et vett lasta ning lagi kiiremini puhtaks tuleks. Kuna köögis olid ees poola krohvijad, siis seal ma tol päeval ei saanud lage paljaks kiskuda. Aga no need poolakad. Suitsetasid toas, kinnise aknaga ning kui ma läksin autost asju üles vedama, jätsin korteri ukse lahti- ja kus siis kukkusid prõõkama. Üks kurva lendas teise järel. Tuli ja lõugas kõigi peale, et see uks peab kinni olema. (Ilmselt oli neil enne olnud probleem sellega, et nad toas suitsetavad ja hais koridori levib jne).

Üks meie meestest pahteldas, kaks tükki hakkasid tubadesse tapeeti panema. Mind sellega loomulikult ei usaldatud. Ja siis mingil hetkel neil polnud mulle midagi teha anda. Istusin ja vahtisin niisama, jube kurb hakkas juba. Aga siis tuli Steffan, et tulgu ma parandagu laes ära augud, mis on tapeedi maha tõmbamisega tekkinud.
Kolmapäeval viidi mind tgasi sinna samasse korterisse, aga kuna olin jälle uue onkeliga ja ta pidi teisel objektil minema tapeetimist lõpetama, siis jättis ta mind köögi lage tegema. Lõpetasin parasjagu selleks ajaks kui ta tagasi tuli. Ta siuke vanakooli mees, ei usalda mind ikka üldse, siis andis käte tangid ja näpitsad ja käskis vannitoas seintest tüübleid välja kiskuda. Vahva. Enamus tööbleid välja ei tulnud, siis pidin need sissepoole lükkama. Vajalik oli see selleks, et plaadid saaks üle lakkida. 

Kuid siis õpetas onkel mulle, kuidas tapeedimasinast tapeeti välja mõõta, lõigata ja mida tähel panna. Sain neile päris hulga paane ette valmistada ja voltida. Ta ilmselt oleks lubanud mul ka mõne paani seina panna, aga ma, rumal, enne küsisin, et kas võin hakata lagede ääri ja tubade nurkasid akrüülima. Seda ta lubas teha- "aga vaata, et ilusti õhukeselt". Käis ikka paar korda kontrollimas "nooo, väga hea, lase edasi". Siis mingil hetkel tulid kaks tüüpi veel, tapeetimine läks täie hooga käima. /Vahepeal sain terve loengu sllest, kuidas tapeetida. Sama värk ikka)

Neljapäeval pidin aga juba kell 5:30 autot ootama, sest mind saadeti objektile Hannoveri. Muidugi jälle kahe uue tüübiga, jälle algab enesetõestamine. Tegemist uusehitusega. Kortermaja. Kõrval on teine uus maja veel, kus käib kiire töö. Aga no ikka maru külm ja niiske oli seal sees, ning too päev oli õues palju mõnusam, aga polnud mul aega seal õues vahtida (vahel mõtlen ka, et peaks vist suitsetama hakkama, et siis saab ka pause teha ja õues soojas olla, sest iga kord kui ma midagi otsima läksin v vaja oli, olid tüübid õues suitsetamas). Mulle anti siis ülesandeks kõik seinad terves majas üle käia pahtlilabidaga, et saaks ära suured lahtised tükid, ning siis pidin põranda äärest lõikama põranda valamiseks pandud kaitse. Selline vahuline-õhuline-kumjas-sinine asi. algul mõtlesin, et ah, kaua see mul ikka aega saab võtta. aga võta näpust- terve päeva lahmisin tööd teha, niiet higipull otsaees. Tegin päeva jooksul vähemalt 700 kükki :D. Õhtuks olin ikka päris laip. 

Töövahanditeks kiirelt kuluv nuga ja latt, mille järgi lõigata. 

Loomulikult tagasi sõites oli autobahn umbes..ööaaaggh, kõik me ju tahtsime koju. Lõpuks enne poolt kuut jõudsin koju. Aga kuna olen objektil ainuke naine ja naiste vetsu ukse võtit pole kuskilt võtta, siis meeste vetsus käia on suhteliselt ebameeldiv. Magama jäin too õhtu kuskil kaheksa ajal.

Järgmine hommik oli muidugi uni poole viiest läinud. Pool kuus korjasid nad mu peale ja uus tiir Hannoveri. Seekord pidin keldris kruntima torude ümbrusi, lagede ja seinte nurki. Appi, seal oli neid torusid ikka liiga palju kuhu vahele oli vaja saada. Peale kaheksa tundi lakke vahtimist oli kael ikka puhta pahupidi. No ja loomulikult oli autobahn umbes ja koju jõudmine võttis veel kauem aega. (Aga ma ei ole õnneks ainuke, kes õhtul kaheksast maga jääb- tüübid ise samamoodi juba kaheksast magavad)

Laupeval käisime aga Hannoveri osturetkel. (Tuleb välja, et ma tegelikult olen paar suve tagasi juba Hannoveri käinud, kuigi ise ma olin veendunud, et käisime Hamburgis). Jalutasime veidi vanalinnas, vaatasime pealt internetiprotesti, sattusime hukkunud immigrantide meeletule nimekirjale, tegime mõned turistipildid, käisime mingis ülerahvastatud kohas burksi söömas- mis oli ka nii pisike, et selle peale oleks midagi korralikku tahtnud süüa :D

Täna hommikul ärgates aga tundsin, et kõik kohad valutavad, ilmselt on külm ja niiskus kontidesse jõudnud, aga õnnkes on mul kaasa Teraflud ja üritan ennast homseks jonksu saada. 

Teine nädalake

Esmaspäeval jätkasime vanadekodus. Lõpetasime eelmises nädalas alustatud vinüül- parketi panekut. Kui töödega valmis, tuli töödejuhataja, vaatas asju siin ja seal, ning edenesime uude korterisse. Tõime alt autost sinna hunniku asju ja asusime tööle. Uues korteri ruumis tuli maast võtta üles linoleum. Patrick võttis seda üles ja ma keerasin rullidesse. Peale seda mässamist viisime need alla, maja ette. Peale seda vist oligi tööpäev läbi, sest lõuna jäi ära ja rohkem ma ei mäleta, kuna kirjutan seda paar päeva hiljem.

Teisipäeval sain viimaks värvida! Ajiiiis. Värvisin esikut ja panipaika. Värv oli veebaasil. Väga on vastumeelt, et neil pole värvi alust. See on asi, millega ajapikku vast harjuks. Lage ja kõrgemaid kohti oli nii vähe jama värvida. Tuli vaadata, et värv ei tilguks või pidi redelist värvi ämbri juurest üles ja alla käima. Ega see päev rohkem ei jõudnudki. :)

Kolmapäev sain põranda valamist ja metall harjaga seda laiali ajamist teha. Eelnevalt aga värvisime üle liistud mingi paksema värviga, mis polnud veebaasil. Mul läks kõvasti kauem aega, kui kogenenumal töötajal, mõlema tööga. Kuid sain kenasti hakkama. Järelejäänud tasandus segu läks vetsu potist alla. (oioioi!!!) :D Kuna selles ruumis enam olla ei saanud läksime eelmisesse, kus olime põranda valmis saanud. Seal tõmbasime liistu ja seina vahele silikooni. Haige mässerdamine on silikooniga, kuna see oli nii kleepuv ja õudne lihtsalt, kõik kohad said täis. Üldruumides tegime teibiga põrandale joone ette, et põrandat mitte mäkerdada.

Neljapäeval alustasime valatud põrandaga korterist. Lihvisin põranda ära ning hakkasime vinüül- parketti panema. Olen juba enda arvates parem selles, kuna oskan vaadata, kuidas ja mida teha. Jõudsin seda ka kiiremini teha, enda arust, kui eelmisel nädalal.

REEEDE!!! JEHUUU Töö tegemine terve päeva vältel oli suhteliselt aeglane, kuid hommikusöögini läks aeg kiiresti. Töö kestis üheni ja sain päeva lõpus teada, et esmaspäeval pean minema firmasse. Eks näeb, mis pärast ja mis saama hakkab. Sellest nädala pärast. Heheee

Esimesed 2 nädalat

Tere siis ka minupoolt. 11 Märts jõudsime lõunapaiku Nienburgi,m is minu üllatuseks on üsnagi väike linnake, kuid liiklust omajagu. Elama pandi meid ühiselamu laadsesse majja, kus igaüks sai omale toa. Minu tuba on väidetavalt kõige väiksem, aga ei nurise, sest olen harjunud veel vähemaga.
Järgneval päeval sai käidud ettevõtteid vaatamas, minu omaga oli suhteliselt lihtne ja midagi keeulist ei olnud suhteliselt lähedal ka (~1.5km) võrreldes teistega. Samal päeval sain ka ratta renditud omale. Eimene tööpäev oli kolmapäeval. Kohal pidin olema Nienburgi Renault-i esinduses kl 8. Töökaaslaseks sai mulle umbes minuvanune poiss, kes suhteliselt ainukesena valdas inglise keelt rääkida, kuid seda ka suhteliselt halval tasemel. Esimese tööna saime teha mingile Renault-ile tavapärast hooldust. Kell 9:45 on Frühstück ehk hommikusöök ja kestab 15 minutit. Peale seda saime lõpetada hoolduse ja käisime proovisõidul. Töökaaslane rääkis natukene mulle autokultuurist ja seadustest ja muust huvitavast, mis meie riikide vahel erinev on. Kell 12:15 on lõunasöögi aeg mis kestab 45 min. Kuna mul väga midagi teha tol hetkel polnud kutsus mind üks mustanahaline kaastööline kaasa endaga varuosi tooma. Ta oskas ka inglise keelt, kuid veel halvemini ja arusaamisega on tal ka vahest probleeme. Ta ise on pärit elevandiluu rannikult ja on töötanud üsna vähe aega seal firmas.
Esimene nädal oli üsnagi märg ja külm, minu tööülesanneteks on põhiliselt hooldus, uute autode müügiks ettevalmistamine

ja garantiiremont, mis on üldiselt kõige huvitavam. Näiteks neljapäeval saime võtta Renault Megane mootori maha, sest selle otsakaas ja käigukasti vahelt lekkis. Kuna uldiselt tegemist on paar aastat vanade autodega siis neil roostet pole, kuid ka kümneid aastaid vanade autodega on roosteprobleem suhteliselt olematu ja asjad tulevad lahti kergesti. Eestis üldiselt kasutatakse penetratsioonõlisid ja kuumutamist roostetanud asjadel, siin ma pole kuumuteid näinudki.

Autopilt Saksamaal on 70% 2012 või uuemad autod ja vähemalt siin linnas on suur osakaal väikestel autodel, suuri s-klassi, a8, 7-seeriat kohtab vähe, rohkem on maastureid janood ka pigem väikesed. Ja kuna tegemist on saksamaaga siis ilmselt on suuresti eelistatud kodumaised margid, kuid on ka palju prantsusmaa ja inglismaa masinaid. Volvosid näeb näiteks harva. Väga suur osa autodest umbes 20% on cabriod ehk ilma katuseta autod. Võrreldes Eestiga on see väga suur osa.

90ndate autosid näeb tänavatel väga vähe. Ainuke e34 mida ma 2 nädala jooksul näinud olen:

Samas mu töökaaslane sõidab ise sellisega:

Laupäeval käisin ka linnapeal ja linanst väljas ringi vaatamas, rahvast oli suht vähe linnapeal. Avastasin ka mingisuguse sõjaväe poolt mahajäetud koha kus oli metsa sees vallide vahele mingisugused ehitised rajatud.

Suutsin ka oma ratta sadula ära lõhkuda, aga sain uue ratta.

Teisel nädalal on palju ilusamad ilmad olnud. Neljapäeval tuli sellele Renault Meganele käigukasti tihendid ja sai mootori tagasi sisse tõsta lõpuks. Siis kui mootor sees tuli välja, et ikkagi peaks kogu kliimatoru ära vahetama garantii käigus, sest nippel lekkis. Aga mina pidin toru kinni keerama, kuigi keegi teine keeras ta lahti ja ilmselt sain ma vales mõõdus poldi, sest see juba alguses ei tahtnud sisse minna ja mootori tagant seda teha oli väga kitsas. Küsisin mitu korda veel üle, kas see õige polt ja sain jaatava vastuse. Polt läks sisse väga tihkelt ja raskelt ilmselt vale keermesammuga ja paar keeret enne kui toru kinni võttis murdus pea ära. Eelnevalt oli õli sisse valatud mootorisse ja otsakaane vahelt tilkus seda välja. Ehk siis reedel tuli uuesti mootor välja võtta, et tegeleda selle kliimatoruga ja uuesti otsakaas tihendada. 10 minutit enne kl 17 auto sõitis garaažist välja. Kliimatoruga oli õnneks lihtne, sest see liide kuhu ma kinni keerasin seda tuli tulemüüri seest eraldi välja ja sai tikkpolt asemele pandud.

Loodan et saan ka elektriautoga tegeleda selle praktika jooksul.

Esimene nädal

Tere kõigile lugejatele teiselpool arvutiekraani. Esimene nädal mõõdus kiirelt. Esmaspäeval jõudsime rongiga kell 13:00 lõpuks Nienburgi.  Edasi viisime oma asjad korteri ja siis oli paar tundi aega. Otsustasime minna lidl ja osta toidu ära. Rentisin endale ratta, paari kopika eest päev, et oleks mugavam tööl käia. 

Teisipäev käisime tutvumas oma firmadega ja pärast seda käisime vanalinnas poodidega tutvumas. Pärast lõunat läksin tegin jooksuringi, et linnaga tutvuda. Kuna linn on suhteliselt väike, siis sai praktiliselt ring linnale peale tehtud.

Kolmapäev oli siis esimene tööpäev. 6:45 peab olema kohal ja tööle sõidan rattaga umbes 12min. Sokutati mind kahe mehe juurde ära ja hakkasime liikuka. Esimese asjana kohe tanklasse ja hommikune kohvi. Siis liikusime objektile. Objektiks oli vana kivi -ja puitmaja. Mehed olid seda maja juba kaks nädalat teinud, ning vaja oli ainult värvida. Kohe visati pintsel kätte ja hakkas töö pihta. Käsi hakkas juba soojaks minema ja liigutus välja tulema, kuid siis tuli paus juba peale. Kell 9:00 on hommikusöök ja kestab 30min. Peale lõunat lõpetasime varem ära, kuna sadas marudalt vihma ja ei saanud enam värvida.

Neljapäeval sama koht ja samad mehed. Lõpetasime lõunaks ära ja läksime järgmisele objektile. Kuna nii väärt mehi, nagu me oleme, ei ole mõtet sisetöödel raisata, siis oli ka uus objekt väljas. Tõstsime asjad maha ja lõpetasime tänaseks ära, kuna sadas jällegi liiga kõvasti.

Reede on minu firmas natuke lühem päev. Tööpäev saab läbi 12:30. Reedene tööpäev läks nagu linnutiivul. Värvisime sarikaid ja aknaraame. Kuna katusele ei tohtinud pihta minna, siis sai kõvasti kätt harjutatud. 

Kuna pühapäeviti on siin poed kinni siis tuli Laupäeval kõik sisseostud ära teha. Pühapäeval polegi muud teha kui magada terve päev või lugeda raamatut, sest telekat meil ei ole, kust saaks Saksa kohalikke uudiseid vaadata. Ega midagi uute töövõitudeni ja kohtume juba tund aega vähem kui nädala pärast. Pealtnägemiseni.

Esimene töönädal

Kell 3:30 on alati raske ärgata. Kiire hambapesu, viimased asjade vahetused kohvris ja off we go.
Tartu lennujaam on ikka imearmas, ainult turvakontrollis oli väga palju juhuslikke lõhkeaine proovivõtte. (Samuti nägin esimest korda kuidas lennukile tehakse lumetõrjet- kohale sõitis veok, mida juhiti ülevalt kraana otsast ja see siis pihustas üle tiivad ja saba, et liikuvad mehhanismid ära ei külmuks)
Lend Helsingisse, väike värske hommikuamps ja juba ongi pardale minemise aeg. Hamburgi lennujaamas üritasime rongipileti masinast aru saada. Üldse ei tahtnud meiega koostööd teha. Ostsime oma pileti Hamburgi peajaama (rongi tagumine ots oli täis peatäit väljamagajaid), seal aga ootas veel keerulisem pileti ostmine. Ei suutnud kohe mitte valida, jumal teab, äkki pärast väänatakse veel trahv ka. Aga siiski ostsime lõpuks odavama pileti ja kõik läks õnneks- ainult oma nime pidime miskipärast piletile peale kirjutama. Väsimus võttis võimust, ainuke unistus oli voodist.
Nienburgis ootas meid Miechael. Laadisime endid autosse ja mõne minuti pärast juba olimegi oma "ühikas". Tegelikult on meie käsutuses terve väike maja, kus on (vist) kaks korterit. Igal ühel on oma tuba. Köök on korralikult varustatud ning keldris on olemas pesumasin ja kuivati. Ainuke asi millest puudust tunda on elutuba, kus saaks mõnusalt koos istuda ja muljetada- aga eks siis köök ajab ka asja ära.
Peale ühikareeglitega tutvumist (ei mingit alkoholi, külalised ainult kella 16-22, koristma peab kord nädalas jne) kooberdasime poodi. Jalutuskäigu kaugusel on olemas nii Lidl kui Aldi. Ikka endiselt uskumatu kuidas siin kõik nii odav saab olla- nädala söögi saime 20 euroga kätte. Pärast seda enam midagi teha ei viitsinud- tudu tuli juba enne kaheksat peale.

Teisipäeva hommikul läksime oma firmadega tutvuma. Ega midagi ju küsida ei oskagi- näidati ära riietusruum ja materjaliladu. Tööpäev algab 6:45, kell 9 on hommikusöögipaus ning 12:30 on lõuna. Tööpäev on läbi kell neli. Reedel lõppeb minu tööpäev pool 4, aga teeme vaid ühe pausi. Õhtul tegime endale järgmise päeva hommikuvõileiva ja lõunasöögi valmis, et hommikul unise peaga miskit meelest ei läheks. Miechaelil oli orgunnitud mulle ka "õpilaspilet", millega saan bussiga odavamalt sõita. Süsteemi jama on selles, et kuupilet kehtib kalendrikuu jooksul, mitte päevade arvu järgi. Ostsin siiski omale kuupileti, sest mu firma asub u 5 km linnast väljas.

Kolmapäeva hommikul  oli äratus 5:20, sest hiljemalt 5:55 pean juba bussi peale tõttama. Mingil kummalisel kombel jäi buss aga hiljaks. Bussipeatusest pean veel jalgsi veidi edasi minema- tee oli teada, aga ikka suutsin pange panna. Miks minna otse kui saab ringiga?! Kohale jõudes tutvustasin ennast viisakalt, kõik vaatasid näoga, nagu neil poleks õrna aimugi, et mingi praktikant peaks tulema. Kodus olin enne vaadanud firma kodulehte, sealt jäi silma üks vanem mees, kes meenutas jõuluvana. siuke habemik ja lahkete silmadega. Kommenteerisin veel, et lahe oleks, kui temaga koos saaks tööd teha. Nii ka läks- mind pandi ühe korteri peale kahe töölisega, üks neist "jõuluvana". Pilt ei valetanud, ta ongi hästi tore ja südamlik. Muidugi siinse saksa keelega harjumine on omajagu keeruline kui oled harjunud dialektis rääkima ja sellest aru saama (Hannoveris pidid inimesed rääkima kõige õigemat ja puhtamat saksa keelt). Pean neile kogu aeg meelde tuletama, et nad veidi aeglasemalt räägiks. Kohati nad arvavad, et nad räägivad aeglaselt...

Korter nägi üpris trööstitu välja.

Objektis on üürikorter, mis on täielikult tühjaks tehtud- tapeedid maas, seinad paljad, põrandad paljad. Eks esimene päev ei julgenud nad mulle suurt midagi teha anda, sain koristada ja kraamida, aga sain ka nakkega seinu ja lagesid kruntida. Enne seda pidin aknad katma kilega. Rulli asemel kasutatakse siin hoopis pritsi. Kulu on imeväike ja toimib kiirelt, sest kiht saab õhuke.

Aga kui nüüd kommenteerida seda, mida sinna tapeedi alla tehakse- pahteldatud kohad näevad välja umbes sellised kui ma esimest korda koolis pahteldada üritasin. Hiljem ei ole mingit lihvimist- nake peale ja kohe tapeet seina. Aga kuna tegemist on seineksi taolise tapeetiga, siis ei paista sealt alt miskit välja. Siin kasutatakse tapeeti ka laes. See, kelle "hoole" all ma olen on nii pikk, et temal lae tapeetimiseks pole vaja mingit kõrgendust. Käpad püsti ja siuh säuh on tapeet laes.

Palju lihtsam on nii pikk olla. 

Samuti kasutatakse tapeedi liimitamiseks ja lõikamiseks masinat (tapetomat). Rull käib masinasse, olemas on anum liimi jaoks ning rullikud tõmbavad paraja koguse liimi tapeedile taha. Lauale on õige pikkus valmis märgitud, lõikamine käib masinal, kus on spetsiaalne vagu, et rulllõikur sirgelt ja kiirelt paberi läbi lõikaks.

Tapetomat E. Valmisliim on siin väga in

Siis usaldati mulle veel tol päeval hallituse pritsimine. Ventilatsiooni puudumise tõttu olid kõik akna ümbrused ikka vägagi hallitanud. Pauside ajal ajasime jõuluvanaga juttu- ta on maalrina töötanud üle neljakümne aasta, aga et ta tahaks juba pensionile jääda, sest talle ei meeldi see meeletu kiirus, millega peab kogu aeg toime tulema.
Peale tööd laaditakse kõik vahendid ja materjalid jälle auto peale ning viiakse tagasi lattu, et siis hommikul jälle vajaminev kraam peale laadida. Koju sain juba kaastöölistega, kes ka Nienburgis elavad- samuti palus ülemus neil mind hommikul peale korjata.
Järgmisel päeval sain juba päriselt ka midagi teha. Lubati uksi lakkida (tegemist oli valge matt krundiga(vorlack)). Enne seda pidin muidugi pinnad karestama- aga oh häda, mulle pihku antud Festooli taldlihvija otsustas saba anda. Seega kuuest uksest 4 lihvisin käistsi. Ja oh seda üllatust kui tuli välja, et päris käpard ikka ei olegi. Minu kirstunaelad, uksed, said väga ilusad ja tüüp ei suutnud ära imestada, et sellist asja koolis õpetatakse. Ka minu reede möödus ustega tegeledes- ühe uksekomplekti pele kulus umbes 1,5 tundi. Aga vähemasti oli ülevaataja tlemusega rahul ning isegi kiitis mind ülemusele, et pidi paremini välja tulema kui nii mõnelgi teisel seal firmas :). Ilmselgelt oli ootus, et tuleb keegi, kes mitte midagi ei oska.


Uks enne ja pärast

Laupäeval olime kõik nii varakult üleval, et endal hakkas ka imelik. Pool 9 juba läksin linna peale laiama. Käisin ehituspoodi kaemas (hinnad on veidi paremad kui meil, ainuke asi, mis meil on odavam on töökindad:)). Tallasin läbi toidupeod ja kaltsuka ja leidsin igasuguseid huvitavaid poode. Muidugi ilm on terve nädala olnud heitlik, aga ennustus lubab järgmiseks nädalaks juba 15 kraadi. Muidu ikka on juba kevad. krookused ja nartsissid õitsevad. Samuti on forsüütiad juba õites. Ja juba on mõningatel põõsastel hiirekõrvad. Nienburg ise on väike linnake- u 32000 elanikku. Siin toodetakse nt õllepudeleid Beck's õllele. Samuti toodetakse siin mingisugust kollast materjali autorehvide valmistamiseks (Miechael ei suutnud ka paremini seletada, mis see on). Ja loomulikult spargel. Spargli hooajast jääme parasjagu ilma.